Kui koged ahistamist, kiusamist või ebavõrdset kohtlemist
Kui oled kogenud diskrimineerimist, (seksuaalset) ahistamist või kiusamist, on oluline, et sa ei jääks selles olukorras üksi. Ülikool pakub sulle tuge ja võimalusi lahenduste leidmiseks. Sellelt lehelt leiad teavet, kuidas reageerida ja käituda, kui oled kogenud või kõrvalt näinud diskrimineerivat käitumist, ning mil moel ülikooli teavitada.
Kui oled kogenud füüsilist vägivalda või tunned end ohustatuna, pöördu kohe hädaabisse (112). Riiklike tugiteenuste kontaktid leiadsiit.
Räägi ja kogu tõendeid
- Kui tunned end turvaliselt, teavita esmalt ebasobivalt käituvat isikut, et tema teguviis on vastuvõetamatu.
- Kirjuta üles, mis, kus ja millal juhtus, ning kogu võimaluse korral kokku tõendid (nt e-kirjad, sõnumid, fotod). Pane ka kirja, kes võisid juhtumit pealt näha.
Kui sa pole kindel, kas juhtunu oli ahistamine, diskrimineerimine või kiusamine, leiad lisainfot ja näiteidvõrdse kohtlemise juhendist (lk 3–7).
Pea nõu võrdse kohtlemise tugiisikuga
Kui tunned, et soovid kellegagi arutada, kuidas juhtunule reageerida, saad nõu küsida võrdse kohtlemise tugiisikult. Erikoolituse läbinudvõrdse kohtlemise tugiisikud kuulavad su mure ära ja selgitavad, kelle poole pöörduda ning kuidas ülikoolis selliseid olukordi lahendatakse. Oluline on meeles hoida, et tugiisikud ei lahenda kaebusi sisuliselt, vaid annavad sulle konfidentsiaalselt nõu.
Kui oled üliõpilane, saad nõu pidada kaüliõpilasesindajatega.
Psühholoogiline tugi
Mõistetavalt on diskrimineerimise, ahistamise või kiusamise kogemine või pealtnägemine vaimselt koormav. Tartu Ülikool pakub psühholoogilist nõustamist. Üliõpilased saavad pöördudanõustamiskeskusesse, töötajad aga töötajatepsühholoog-nõustaja poole.
Juhi teavitamine, ametlik kaebus ja vihjeliin
Ülikooli on võimalik juhtunust teavitada kolmel viisil, mille seast saad valida endale sobivaima.
Julgustame olukorrast teavitama nii pea kui võimalik. Sel juhul saab kiiremini juhtumi lahendamise kallale asuda ja ära hoida võimalikku kahju tulevikus. Siiski tasub arvestada, et teavitamiseks ei ole kunagi liiga hilja ja kaugemas minevikus toimunud juhtumitesse suhtutakse sama suure tõsidusega.
Kui kohatult käituva isikuga rääkimine ei too soovitud tulemusi või sa ei soovi olukorda sel viisil lahendada, saadtöötajana pöörduda oma töö vahetu korraldaja või struktuuriüksuse juhi, vajaduse korral kõrgema tasandi juhi poole.
Üliõpilasena on sul võimalik pöörduda programmijuhi, instituudi juhi või dekaani poole.
Kui juhi poole pöördumine olukorda ei lahenda või sa ei soovi seda teha, on võimalik esitada akadeemilisele sekretärile Tõnis Karkile ametlik kaebus, mille vormi leiadveebilehelt.
Kaebuse saad saata e-kirja teel ([email protected]) või tuua paberkandjal ülikooli peahoonesse (Ülikooli 18–138, Tartu). Kaebuse menetlemiseks võib akadeemiline sekretär kaasata erapooletu komisjoni, mis koosneb vähemalt kolmest liikmest. Loe lähemaltvõrdse kohtlemise juhendist (lk 9–17).
Rikkumisest on võimalikkonfidentsiaalselt ja soovi korral anonüümselt teavitada kavihjeliini kaudu. Saabunud vihjet hindab esmalt siseaudiitor. Tema palub sult luba kaasatapersonaliosakonna juhataja või personalitöö juristi, kes tutvustab sulle nõustamisvõimalusi ja juhtumi lahendamise võimalikke viise ülikoolis. Sinu juhtumisse kaasatud isikul on konfidentsiaalsuskohustus.
Tõendid ja andmekaitse
Kui hakkad tõendeid ülikooliga jagama, tee kindlaks, et hoiad kogutud isikuandmeid turvaliselt. Võimaluse korral kasuta ülikooli pilveteenuseid: Microsoft OneDrive’i dokumentide hoidmiseks ja SharePointi dokumentide jagamiseks.
Enda tarbeks juhtumi kohta kogutud isikuandmeid võib jagada ülikooliga. Enne teistele inimestele jagamist hinda, kas selleks on vältimatu vajadus.
Äärmuslikud olukorrad
Kui oled kogenud füüsilist vägivalda või tunned end ohustatuna,pöördu kohe politseisse või kiirabisse (112). Kui oledviimase seitsme päeva jooksul kogenud seksuaalvägivalda, tutvu Tartu Ülikooli Kliinikumikäitumisjuhistega ja pöördu abi saamiseksseksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse.
Olulised kontaktandmed
Hädaabi (kiirabi, Päästeamet, politsei): 112
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel ja Pärnus): TartusTÜ Kliinikum (erakorralise meditsiini osakond, L. Puusepa 8),sotsiaalkindlustusamet.ee/seksuaalvagivalla-ohvrite-kriisiabi
Ohvriabi kriisitelefon: 116 006 (eesti, vene ja inglise keeles)
Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus (Vaksali 14 teine korrus): 742 7555,tnk.tartu.ee
Eluliin (iga päev kl 19–07): 655 8088 (eesti keeles), 655 5688 (vene keeles)
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116 123
Nõustamine veebilehelpeaasi.ee
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik: 626 9059,[email protected],[email protected],volinik.ee
Sul on õigus tunda end turvaliselt – ära jää oma murega üksi!
Kui näed pealt ahistamist, kiusamist või ebavõrdset kohtlemist
Kui oled tunnistajaks seksuaalsele ahistamisele või ebavõrdsele kohtlemisele, ära jää pealtvaatajaks – sinu toetus võib olla kannatanule oluline. Räägi kannatanuga ja julgusta teda abi otsima. Talleta võimaluse korral kirjalikult juhtumit kirjeldavad tõendid. Kui tegu on äärmusliku olukorraga (nt füüsiline vägivald), hinda esmalt, ega sekkumine sind ennast ohtu ei sea.
Sa võid pöördudavõrdse kohtlemise tugiisiku poole, kes aitab mõelda järgmistele sammudele. Kui olukord jätkub või on tõsine, teavita kannatanu nõusolekuljuhti, programmijuhti või akadeemilist sekretäri. Pane siiski tähele, et kõige olulisem on arvestada kannatanu soovide ja vajadustega.
Samuti saad kasutadavihjeliini, kus on võimalik juhtumist konfidentsiaalselt ja soovi korral anonüümselt teavitada.
Koos loome turvalise ja võrdsust austava ülikooli!
