Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Jump to content
Wikipedia
Lava

Afrika

Kusuka e Wikipedia

Afrika i tiko-nkulu ra vumbirhi hi vukulu naswona i ro sungula hi ntalo wa va aki, ku landzelaAxiya. Ku fikela kwalomu ka 30.2 wa timiliyoni ta km²) kuhlanganisa na swihlala leswi rhendzeleke, ri funengeta kwalomu ka 6% wamisava na 20.4% wa vundhzawu hinkwabyo bya misava.[2] Kwalomu ka 1,201 wa timiliyoni ta vanhu (kusukela hi lembe ra 2005)[3] e tindhzawini ta 61, ri yimila kwalomu ka 14.2% wa nthsungu wa misava. Tiko-nkulu leri ri rhendzeriwe hiLwandle ra Meditera e nwalungwini,Suez Canal nalwandle ro tshuka enwalungwini bya vuxa, lwandle raIndiya u dzongeni ra vuxa, na lwandle ra Atlantiki e vupela-dyambu. Kuni 53 wa matiko, kuhlanganisa naMadagascar na swihlala leswi tsongo.

Ntsengo wa malembe ya vaaka tiko ra Afrika, wukomba leswaku kuna vantshwa votala etikweni-nkulu leri kutlula amtiko-nkulu man'wana;[4][5] Malembe ya vukhale eka hafu ya vaaka tiko hilembe ra 2012 akuri 19.7, kasi ntsengo lowu awuri 30.4 loku kulangutiwa vanhu va misava hinkwayo.[6]Algeria hi rona tiku leri kulu eAfrika kuya hi kuanama, kasiNayjeriya hiyona yingana vaaka tiko votal kutlula matiko man'wana ya Afrika. Tiko-nkulu leri ra Afrika, ngopfungopfu Nkava ya Afrika, hiyona leyi ku pfumeriwaka leswaku vanhu vu tumbuluke ku suka kona, naswona ku kumeke marhambu yotala ya vanhu vakhale endzhawini leyi, lama tikombaka mari na malembe ya kwalomu ka 200,000 hivukhale,[7] Afrika yi tsemiwa hi ntila waequator naswona tiko-nkulu leri ri hlanganisa tinguva hinkwato kusukela e dzongeni kuya a n'walungu.[8]

Afrika yina switikwana swo tala, mindzhavuko na tindzimi to tala. Eka nguva ya vukolonyi matiko yaYuropa ma kwetlembetanile mahlurisana ku phanga na kufuma kwalomu ka matiko hinkwawo ya Afrika. Afrika rina tindzhawu, ti ikhonomi, vuxaka bya matimu na swiyimso swa tihulumendhe swo hambana hambana. Hambiswiritano, matiko yo tala ya Afrika wa manguva lawa maha tinyanga ma fidzula ya vukolonyi bya lembe xidzana ra vu 20. Matiko ya Afrika ma ringete ku tirhisiana hi ku simekaNhlangano wa matiko ya Afrika, leyi ngana ntsindza wa yona eAddis Ababa.

Mintshaho

[Lulamisa |edit source]
  1. "World Population"Archived 2017-08-28 at theWayback Machine. - POPULATION REFERENCE BUREAU - (2016 WORLD POPULATION DATA SHEET)
  2. Sayre, April Pulley. (1999)Africa, Twenty-First Century Books.ISBN 0-7613-1367-2.
  3. "World Population Prospects: The 2006 Revision"Archived 2011-05-11 at theWayback Machine.United Nations (Department of Economic and Social Affairs, population division)
  4. Washington Post
  5. Harry, Njideka U. (11 September 2013)."African Youth, Innovation and the Changing Society".Huffington Post. 
  6. ABDOULIE JANNEH (April 2012)."item,4 of the provisional agenda – General debate on national experience in population matters: adolescents and youth".UNITED NATIONS ECONOMIC COMMISSION FOR AFRICA. Archived fromthe original on 10 November 2013. Retrieved 15 December 2015. 
  7. "Homo sapiens: University of Utah News Release: 16 February 2005". Archived fromthe original on 24 October 2007. Retrieved 2 August 2017. 
  8. Visual Geography."Africa. General info". Retrieved 24 November 2007. 
Matiko ya
  Afrika
ku suka e "https://ts.wikipedia.org/w/index.php?title=Afrika&oldid=38293"
intlawa:

[8]ページ先頭

©2009-2026 Movatter.jp