Suriname liistaatâMaadâ-Amerikist. Tonuáivikaavpug liiParamaribo.[1]
Suriname liiVuáládâhenâmij oovdiš siirdâeennâm, mii šoodâi jiečânâssân ive 1975.[2]
Dési Bouterse haldâšij Suriname diktaattorin iivij 1980–1987 já oppeet presidentin iivij 2010–2015 já 2015–2020. Ive 2019 Bouterse onnui sujalâžžân 15 pooliitlii vuástálistee morheedmân ive 1982. Tuámu šoodâi laavâvuáimálâžžân ive 2023, mon maŋa Bouterse čiähádâđâi. Sun jaamij čuávuváá ive juovlâááptu 79-ihásâžžân.[2]
Suriname vijđodâh lii 163 820 km², mast 7 820 km² lii čääci.[1] Vijđoduv mield Suriname lii maailm 92. stuárráámus staatâ.[1]
Suriname lii jiečânâs täsiväldiMaadâ-Amerik taveriddoost.[2] Ton ránnjástaatah láá nuorttânRanska Guayana, mäddinBrasilia já viestâristGuyana. Surinamest staatârääjih láá ohtsis 1 907 km. Kuhemus rääji lii rääji Guyanain, mii lii 836 km. Uánihumos rääji vist lii 515 km rääji Brasiliain. Suriname rájášuváAtlant väldimeerân. Merâriddo lii ohtsis 386 km.
Suriname alemus saje liiJulianatop čokke (1 230 m).[1] Ton vyeligumos saje vist lii nomâttes saje riddokuávlust (-2 m).[1]
Paijeel 90 % Surinamest lii trooppisâš arvemecci. Enâmist láá lamaš vädisvuođah lavâttes kollekuáivumáin já vyevdičuoppâmijguin.[2]
Suriname lii juohhum 10 pirrâdâhân (hollandkielândistrikt) já 63 vyelipirrâdâhân (hollandkielânressort). Paramaribost vyelipirrâdâh lii siämmáálágán ko kaavpuguási, mudoi tot lii siämmáálágán ko kieldâ.
Suriname pirrâduvahSuriname pirrâduvah láá:
- Brokopondo
- Commewijne
- Coronie
- Marowijne
- Nickerie
- Para
- Paramaribo
- Saramacca
- Sipaliwini
- Wanica
Suriname president väljejuvvoo epinjuolgâdávt. Almolij vaaljâi maŋa aalmuglâščuákkim jesâneh jienâsteh presidentist. Iävtukkâs ferttee finniđ kyehti kuálmádâs jienâin, vâi sun vuáitáččij vaaljâid.[2]
|
|---|
| Jiečânâs staatah | | |
|---|
| Epijiečânâs kuávluh | |
|---|
.svg)