Ovtâstum staatah (eŋgâlâskielânUnited States) teikkâAmerik ovtâstum staatah (eŋgâlâskielânUnited States of America, uán.USA) láá vuáđulavâlâšlittostaatâ iänáášTave-Amerik-nannaam koskâuásist. Ovtâstum staatâiuáivikaavpug liiWashington, D.C.
Ovdil eurooplij asâiduttemAmerikân, assii meid tááláin Ovtâstum staatâin maaŋgah sierâalgâaalmugeh, kiäid kuhháá kočodii indiaanin. Taah algâässeeh vajâldii AmerikânAasiastBeringčuálmi peht suulân 20 000–35 000 ihheed tassaaš. Beringčuálmi saajeest lâi talle kuátku, mon mield sij pessii jotteeđ. Maaŋgâ tuhháát ive ääigi algâässeeh vijđánij ubâ Amerik nannaamân.[1] Tave-Amerik nubbe algâaalmug liiinuiiteh, kiäh ääsih táálááAlaska kuávlust sehe meidKanadast, já kiäh vajâldii toho váhá maŋeláá.
Christopher Columbus lâi vuosmuš eurooplâš, kii purjâstijAtlant rasta Amerikân ive1492, já nuuvt euroopliih šoddii tiettiđ uđđâ nanamist. Vuosmuuh sirdokodeh lijjii espanjalij vuáđudem sirdokodehPensacolast jáFort Carolinest. Vuosmuu pišteváá sirdokode vuáđudij espanjalâšPedro Menéndez de Avilés ive1565St. Augustinen,Floridan.[2][3]
Brittiliih irâttii meid vuáđudiđ sirdokuudijd Tave-Amerikân vuosmuu tove jo ive 1585 tast luhostuuhánnáá. Ive 1607 luhostuvvii sij viijmâg, já šoodâi sirdokoddeJamestownist,Virginiast. Tastoo Amerikân varrii ain eenâb já eenâb siirdâliih.[4]
Ive1760 Ovtâstum staatâin lijjii jo 1 500 000 eurooplâžžâd. Eŋland čovgâdij viäruttem. Ive1773 asâttuitejâlaahâ. Tot suttâdij uđâsässeid já ilâttij ovdánem, mii tuálvuivääldikoomeetmân. Vistig nuuvt kočodumBoston tejâpovdiimijn ive 1773 sirdokodáliih leggistii tuulist luovâsmittum tejâlaastâ meerân.[5]
Syeinimáánu 4. peeivi1776 Ovtâstum staatah kulluuttii jiečânâsvuođâs, járijjâvuođâsuátiBritannia vuástá jotkui ain ive 1783 räi.[6][7]
Ovtâstum staatâin láá50 uásistaatâd.[8] Toi lasseen Ovtâstum staatâin láá Columbia littopirrâdâh (eŋgâlâskielânDistrict of Columbia) játerritoriohKaribia- jáKuálhismeerâst.
Ive 2025 mađhâšemsyergi uási Ovtâstum staatâi bruttoaalmugpuovtâdâsâst lâi 2,5 prooseent. Ive 2025 aalgâst eurooplij mađhâšeijei meeri Ovtâstum staatáid kiäppánij čuuvtij ton ääigi koDonald Trump tooimâi nube virgepaajees Ovtâstum staatâi presidentin. Ucemustáá oovtâ iijâ Ovtâstum staatâin orroo viestâreurooplij meeri kiäppánij ive 2025 njuhčâmáánust 17 prosentid ive 2024 njuhčâ-cuáŋuimáánust. Mađhâšeijei meeri kiäppánij pooliitlij já ekonoomlij keldui já vajemielâlii räjikocemân kyeskee paloi keežild. Ubâ Viestâr-Euroopist määđhih Ovtâstum staatáid kiäppánij 17,2 prosentid ivveest 2024.[9]
Ässeelovo peeleest Ovtâstum staatah láá maailm kuálmádin stuárráámus eennâm.[8]
Ovtâstum staatâin ij lah virgálâš kielâ teikkâ aalmuglâškielâ, mut amerikeŋgâlâskielâ kiävttoode facto -kiellân. Ton sajan jyehi uásistaatâ uážžu meridiđ jieijâs virgálâš kielâ teikkâ kielâid. Koskâttuvvâi amerikliih savâstâleh eŋgâlâskielâst virgálâžžân kiellân, mut maaŋgâs vuástálisteh jurduu täst.
- Lasetiäđuh Ovtâstum staatâin láá siijđoin 99–131 (pitáh 18-23) oppâkirjeestŠE Amerik.
.svg)
