Nils Joachim Christian Vibe Stockfleth (11. uđđâivemáánu1787Fredrikstad,Taažâ –26. cuáŋuimáánu1866Sandefjord, Taažâ)[1] lâi taažâ pappâ já vuolgâttâspargee sämmilij kooskâst.
Nils Vibe Stockfleth šoodâiFredrikstadistTaažâst. Suu eeči lâi Niels Stockfleth (1756–1794) já enni Anne Johanne Vibe (1753–1805).
Stockfleth máttááttâlâi váhá riehtioopâ, já te čođâlditij upseeriskosKööbenhamânist ive 1810. Sun lâi upseer Tanska suátivievâst, já te Taažâ suátivievâst1814 rääjist. Ive1823 sun máttááttâlškuođij teologia já olášutij áámmátiskos ive1824.[2] Ton maŋa sun šoodâi kieldâpappânVárgáin.
Ko sun poođij Várgáid já teeivâi sämmilijd jákveenilijd, te sun huámášij, ete sun ferttiiččij oppâđ sämmilij kielâ, vâi sun puávtáččij išediđ sii. Tondiet Stockfleth oopâi-uvorjâlâškielâ já kevtiškuođij tom škoovlâst já kirhoost.
Tondiet ko sun halijdij kevttiđ eenâb ääigi kielâ oppâmân já Ráámmát jurgâlmân sämikielân, te sun koijâdij love varriđ Tavesiijdân (tárukielânLebesby), kost lâi ucceeb pargo kirhoost. Sun já suu eemeed aasáin še talle mottoom ääigi puásuialmai kulen. Iivij1826–1830 sun lâi pappânKuovdâkiäinust.[3]
Ääigi mield sun keevtij eenâb já eenâb ääigi kielâ tutkâmân, já ive1838 sun jooskâi porgâmist pappân, vâi sun puávtáččij tutkâđ, máttááttiđ já jurgâliđ.[3] Stockfleth ovdedijorjâlâškielâ čäällimkielâ, monKnud Leem vuáđudij. Talle sun poorgâi professorRasmus Raskáin Kööbenhamânist, syemmilij kielâtotkeigijnMatthias Alexander Castrénáin jáElias Lönnrotáin, já syemmilâš pappâJakob Fellmannáin, kii čaalijkiemâsämikielân.
Stockfleth halijdij, ete sehe sämmilijn ete kveenilijn ličij vuoigâdvuotâ jieijâs kielân já kulttuurân. Tondiet suu mielâst paapah, kiäh porgii sämmilij já kveenilij siärváduvâin, ferttejii oppâđ tai kielâ. Suu áánsustChristiania ollâopâttâh máttátškuođij sämi- jásuomâkielâ. Sun jieš máttááttij taid kielâid ive1851 räi, ko suu uáppeeJens Andreas Friis aalgij tien paargon.[2]
Elimis loopâst Stockfleth puosâi ennuv. Sun jaamij ive1866Sandefjordist.
