rock, taaiđârock, glam rock, poprock, soul, electronic, keččâlâddâmvuálásâš muusik
Čuojânâsah
kiitaar, saksofon, piano
Muusikjuávhuh
Tin Machine
Skiärrufinnodâh
Deram Records (1967) Decca Records (1970) Mercury Records (1970-1971) RCA Records (1971–1982 já 1995–1997) EMI (1983–1987) Arista Records (1993) Virgin Records (1999) Columbia Records (2003)
David Robert Jones šoodâi Brixton kaavpuguásistLontoost uđđâivemáánust 1947. Suu enni Margaret ”Peggy” Burns lâi pargoost elleekoveteatter saječäitten já eeči Heywood ”John” Jones párnáipääihi ruttânorren. Johnist lâi oovdeb näimilittoost nieidâ já Peggyst kandâ Terry, kote lâi oovce ihheed puárásub ko Bowie. Ko Bowie lâi kuuđâihásâš, te peerâ varrij Bromley ovdâkaavpugân, kost lâi pele tijmepele junámätki Lontoon.
Bowie lii ettâm, ete ko kuulâi käävci teikâ oovceihásâžžânLittle Richard single "Tutti Frutti", mon suu eeči lâi puáhtám pááikán, te sun meridij, ete sust puátá musikkár. Nubálovihásâžžân sun kuldâlijrock and roll járhythm and blues lasseenCharles Mingusjazz. Eromâšávt viljâpeeli Terryst lâi merhâšittee vaikuttâs nuorâ Bowie muusiksmaakân.
Bowie feilij vuáđuškoovlâ loppâiskosist já moonâi luvâttuv saajeest teknillisâš opâttâhân Bromley Technical High Schoolân. Tobbeen sun finnij tuhhiitteijee árvusääni tuše taiđust. Veik Bowie ij kuássin moonnâm taaiđâškoovlân, sun siärvástâlâi ennuv taaiđâškoovlâi taaidâr- já musikkárijgijn, mii vaikuttij ennuv suu episovâlâš stiijlân. Bowie eeđâi sahhiittâlmist ive 1992: "Muu kiäsuttii jo uáli nuorrân puoh ääših, moh cyevkkejii noormâid já vuástálistii sovâlâšvuođâ, lâiba saahâ malâkooveest, muusikist teikâ mast peri." Škoovlâi maŋa sun lâi pargoost máinustoimâttuvâst.
Ive 1962 Bowie lâi tuárust ustevijnis škoovlâ šiljoost. Ton čuávumuššân suu čižetpiälásâš čalmekollááš vijđánij já halvaandui pisovávt, já tondiet čalme oroi lemin ruškâd teikâ ruánáá ijge čuovjâd nuuvt ko táválávt. Tuáru suijân lâi Bowie ustev nieidâskippáár.
Bowie máttááttâlâi čuojâttiđ kiitaar já saksofon pärnin. Sun čuojâttij ive 1964 maŋa maaŋgâin muusikjuávhuin, moh iä finnim ennuvgin miänástus. Bowie vaaldij uđđâivemáánust 1966 taidârnoomâ David Bowie. Sun lâi ovdil kiävttám noomâid Davie Jones já Dave Jay, mut molsoi noomâs tondiet ko tot lâi masa siämmáš ko The Monkees -juávhu Davy Jones nommâ. Sun valjij noomâ Bowie, tastko tot čujottij Bowie-niijbán. Virgálávt sun ij kuittâggin kuássin molsom noomâs David Jonesist David Bowien.
Bowie almostitij cuáŋuimáánust 1967 párnáilaavlâlágán single "A Laughing Gnome", mii ij kuittâggin miänástum. Siämmáá ive kesimáánust sun almostitij vuossâmuu albumDavid Bowie. Album lâi oovtâkiärdánis já keppâ pop, mon sanniittâsah lijjii humoristliih já makabeerliih. Album ij miänástum kávpálávt, ijge Bowie maŋeláá váldám tom fáárun albumij uđđâsistalmostittemkampanjaid.
Bowie molsoi olgostiijlâs távjá jo 1960-lovvoost. Ive 1965 sun lâi "modi" já čuávuvááh kyehti ive "hippi". Ton maŋa sun oovdedškuođij váhá nissoonlágán stiijlâs. Ive 1967 Bowie uápásmij tánssájeijee Lindsay Kempân já oopâi taansâ suu pantomiimjuávhust. Ive 1969 Bowie oovdânpuovtij pantomiimTyrannosaurus Rex -juávhu konsertijn, já maŋeláá sun ovtâstitij pantomiim meid jieijâs muusikân.
Ive 1969 almostui Bowie nubbe studioalbum, mon algâalgâlâš nommâ lâi meidDavid Bowie, mut onnáá peeivi tot kočoduvvooSpace Oddityin. Siämmáá ive sun raahtij sopâmuš ameriklâš Mercury Recordsáin. Albumist valdum singleSpace Oddity almostui suulân siämmáá ääigi koApollo 11mánudâšmätki seheStanley Kubrick2001: A Space Odyssey -elleekove, já tot munedij suu puáttee pitái komovuotâteemaid. Single lâi stuorrâ miänástus, já tast šoodâi klassikko, mut tast stijlâlávt ereslágán album ij miänástum ennuvgin. Bowie kuálmád albumThe Man Who Sold the World (1970) lâi lussâdub já sevŋâdub ko oovdeb album. Tot miänástui mottoom verd Ovtâstum staatâin, mut ij Britanniast.
Bowie naajâi Angie Barnettáin njuhčâmáánust 1970, já čuávuváá ive suoi finnijn kaandâ. Angie toimâškuođij Bowie promoottorin já išedeijen.
1970-lovvoost Bowie lâiglam rock vuossâmuš pioneerMarc Bolanáin. Suu čuávuvâš albumHunky Dory (1971) čuojâttij vuossâmuu keerdi suu tuáváášjuávkku The Spiders from Mars, moos kullii kitarist Mick Ronson, basist Trevor Bolder já rumbal Mick Woodmansey. OvdilHunky Dory almostittem Bowie raahtij RCA Recordsáin sopâmuš kuulmâ albumist.
MánuppajeHunky Dory skiäruttem loopâ maŋa Bowie skiärutškuođij pittáid suu uđđâ albumThe Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars (1972) várás. Bowie raahtij album várás alter ego Ziggy Stardust, kii lâi komovuođâst Eennâmpáálun puáttám rocktäsni. Ziggy-huáđđost Bowie keevtij iššeen jaapaanlâš kabuki- já nō-teatter, pantomiim sehe androgyynlâšvuođâs, moos kullii smiŋkkâ, ruopsis vuoptah sehe šuávvááh pihtâseh. Album lâi stuorrâ miänástus já Bowiest šoodâi täsni. Bowie tovâttij meid tuuškâ, ko sun eeđâiMelody Maker-loostâ sahhiittâlmist, ete sun lii biseksuaallâš. Seksuaallâš sundâšuumeest sárnum lâi ton ääigi muusikmaailmist epitáválâš.
Ziggy Stardust almostittem čuávui 18 mánuppaje konsertturnee, mii finnij ennuv mielâstumvuođâ Bowie já suu tuáváášjuávhu teatraallâš já tyestilis oovdânpyehtimist. Siämmáá äigi Bowie pyevtittij motomijdMott the Hoople,Iggy Pop jáLou Reed albumijd. Sun meid raahtij šuoŋâ Mott the Hoople hittipitá "All the Young Dudes".
Bowie ”Thin White Duke” -huáđđonTorontost ive 1976
Bowie vuosmuš album Spiders-juávhu maŋa lâi apokalyptlâšDiamond Dogs (1974), mii vuáđudui mottoom verdGeorge Orwell kiirján1984 já lopâttij Bowie glam rock -paje. Album almostittem maŋa Bowie varrij Ovtâstum staatáid, vistigNew Yorkân já maŋelááLos Angelesân. Ovtâstum staatâin sun algâttij uáinojeijee máinuskampanja já spektaakkellágán Diamond Dogs -konsertturnee.
Bowie vuosmuš Ovtâstum staatâin rahtum album lâiYoung Americans (1975), mon muusik Bowie kočodij noomáin "lastiksoul".Diamond Dogs jáYoung Americans pajanii Ovtâstum staatâi Top 10 -liiston já Bowie seheJohn Lennon single "Fame" listo njunošân. Britanniast Bowie ij lamaš innig nuuvt stuorrâ mielâstumvuođâst, tastko sun lâi varrim Ovtâstum staatáid já luovâm glam rockist. Bowie ton ääigi albumeh pajanii kuittâg-uv puoh alda listokeeji.
Bowiest lâi 1974–1976 tuođâlâš narkotiikamnâsčuolmâ. Sun lâi sorjolâškokaiinist já killái ton tovâttem kuárusvuođâ tobdoost. Sun lâi kokaiin tiet monâttâm puurrâmlustos já ruáinui vuálá 40-kiilusâžžân. Bowie ihástâlâi ton ääigi meidfasism jáokkultism, mast sun finnij negatiivlâš almolâšvuođâ.
Ive 1976 Bowie raahtij uđđâ alter ego Thin White Duke, mon sun kočodij "romantikkárin tobdoittáá". Thin White Duke šoodâiNicolas Roeg stivrim elleekoveThe Man Who Fell to Earth (1976) uáivihuáđđost, mon Bowie čaittâlij.
AlbumStation to Station (1976) šoodâi Bowie kokaiinpaje ääigi. Tom aneh kuittâg-uv ohtân Bowie pyeremuin albumijn, já ton almostittem maŋa uárnejum konsertturnee lâi meid miänástus.
Čohčuv Bowie viettij stuárráámuu uási äigistisViestâr-Berlinist ustevisIggy Pop kulen, já tobbeen sun viijmâg-uv luovânij kokaiinist. Bowie aasâi Kreuzberg kaavpuguásist, kost aasâi ennuvturkkiliih, homoseksuaalliih, taidâreh já olgoštum ulmuuh. Suu vyeligis viste lâi čujottâsâst Hauptstraße 155, kevttum autoid vyebdee käävpi pajekeerdist.
Bowie lâi mottoom ääigi ihástâlâmRoxy Music -juávhust kulostumBrian Enoambient-muusik, mon sun oonij puátteevuođâ muusikin. Bowie vaaldij ohtâvuođâ Enon, já sii ovtâspargoost šoddii kulmâ "Berlintrilogian" kočodum album:Low (1977),"Heroes" (1977) jáLodger (1979). Trilogiast láá ennuv ambient-vaikuttâsah, já ton jiešvuottân láá syntetisaattor kiävttu já keččâlâddâmvuálásâš sätinálásâšvuotâ. Veik Bowie ij čujottâm albumijd stuorrâ olmoošjuávkun, te toh puoh pajanii Britannia Top 5 -liiston já finnii kritikkárij mielâstumvuođâ.
Bowie išedij iivij 1976–1977 Iggy Pop taan sooloalbumijThe Idiot jáLust for Life nuottiimist já pyevtitmist. Sun meid čuojâttij piano Iggy Pop ive 1977 turneest. Ive 1978 sun já Angela varrijn eres soojijd já ive 1980 sij iäránáin.
Ive 1978 loopâst Bowie algâttij stuorrâ maailmturnee já jienâttijLodger-album turnee konsertij kooskâst. Sun lâi meid ennuv Britannia televisiost já raahtij muusikvideoid. Suu imago muttui meid sovâlubbon já suu fanijd aldasubbon.
Ive 1980 almostittumScary Monsters (and Super Creeps) -album ääigi Bowie kevtiškuođij uđđâsist ivnáás stiijlâs. Britannia listo njunošân pajanâm albumijnis Bowie luhostui ovtâstittiđ keččâlâddâmvuálásâšvuođâ kávpálâš- já árvustâllâmmiänástusân. Albumist singlen almostittum, ohtân Bowie merhâšitteemuin pittáin oonnum "Ashes to Ashes" pajanij listo njunošân Britanniast, já ton muusikvideo lâi ton ääigi tivrâsumos muusikvideo.
Ive 1981 Bowie skiäruttijQueen-juávhoin Britannia listo njunošân pajanâm pitá "Under Pressure". Iivij 1981 já 1982 ääigi Bowie kuittâg-uv ij ráhtám ennuvgin muusik, tastko sun vuordij, ete suu sopâmuš RCA Recordsáin nuvâččij, já sun ij tarbâšiččii mäksiđ uási suu puáđuin oovdeb manager Tony DeFriesân.
Čuávuváin albumáin Bowie viigâi tiäđulávt kávpálii miänástusân. Sun raahtij ruttiis sopâmuš EMI Recordsáin já skiäruttij melodisâš já tanssâtteijee albumLet’s Dance (1983). Album finnij puorijd árvuštâlmijd, já tast šoodâi suu karrieer stuárráámus kávpálâš miänástus. Album pajanij jotelávt Ovtâstum staatâi já Britannia listo njunošân, já tast rahtum muusikvideoh uáinojii ubâ ääigi televisiost. Album puovtij Bowien ennuv uđđâ kuldâleijeid já siämmást sun luhostui siäiluttiđ stuárráámuu uási ovdebijn ihástâllein. Ko album siskeldij taggaar väldivirde muusik, mon vuástá Bowie lâi ovdil taistâlâm, te motomeh suu puárásuboh kuldâleijeeh onnii tom liijkás kávpálâžžân já boikotistii tom.
Čuávuvâš albumTonight (1984) lâi vala eenâb pop já väldivirde muusik. Tot finnij hyenes árvuštâlmijd, já joba Bowie jieš uccááttij tom. Album pajanij váháš ááigán listo njunošân, mut ton maŋa Bowie karrieer supertäsnin vuállánškuođij.
Ive 1985 Bowie lávdástij Live Aid -konsertist já raahtij Eŋland listo njunošân pajanâm duetto "Dancing in the Street"The Rolling Stones -juávhu lávlooMick Jaggeráin. Ive 1986 Bowie raahtij Iggy Popáin taan albumBlah Blah Blah.
1980-lovo ääigi Bowiest almostuvvii kirjeh, moi fáddán lijjii suu jolâs iivij tábáhtusah sehe suu suuvâ mielâtiervâsvuotâčuolmah. Bowie soro lasettij peliviljâ Terry jiešsorme ive 1985.
Bowie čuávuvâš album lâiNever Let Me Down (1987). Vyestimielâlávt skiäruttemstudion moonnâm Bowie killái skiärufinnoduv vuárnutmist, já album sehe tast valdum singleh iä miänástum listoin iäge kritikkárij árvuštâlmijn. Bowie kritisistij maŋeláá 1980-lovo äigin, kuás kávpálâšvuotâ vaaldij suu taiđust kreatiivlâšvuođâ.
Bowie čaittâlij 1980-lovvoost muádi elleekooveest. Sust lâi cameoroolâ saksalâš elleekooveestChristiane F. – Wir Kinder vom Bahnhof Zoo (1981), mast sun lávloi pittáásStation to Station. Elleekove soundtrackist láá meid maaŋgah eres Bowie pitáh. Ton lasseen sun čaittâlij ovdâmerkkân elleekuuvijnThe Snowman (1982),The Hunger (1983) jáThe Last Temptation of Christ (1988). Ive 1980 sun čaittâlij BroadwaystThe Elephant Man.
Iivij 1989–1991 Bowie lâi fáárust kitarist Reeves Gabrielsáin vuáđudum juávkkuprojektist, mon nommâ lâi "Tin Machine". Tot skiäruttij kyehti studioalbum já oovtâ liveskiäru. Juávhu liven jienâttum já larmâlâš rock juovij kritikkárij uáivilijd, já ton peggim lii huánánâm maŋeláá tuše eenâb. Proojeekt lâi kuittâg-uv taaiđâlávt uáli merhâšittee jorgáldâhsaje Bowie karrieerist, tastko sun tuostâi ton mieldi luovâniđ skiärufinnoduvâi kávpálâšvuođâ vátámâšâin já rähtiškuođij muusik jieijâs iävtuiguin.
Ive 1990 Bowie toovâi Sound+Vision -maailmturnee, mast sun čuojâttij majemuu keerdi tuše suu tobdosumosijd pittáid. Ive 1992 sun čaittâlij uánihis roolâ kulttitelevisioráiđuTwin Peaksân vuáđudeijee elleekooveestTwin Peaks: Fire Walk with Me.
Bowie joođhij soolokarrieeris albumáinBlack Tie White Noise (1993). Tot pajanij Britannia listo njunošân, mut koočâi jotelávt turnee já markkânistem váilum tiet. Siämmáá ive sun skiäruttij albumBuddha of Suburbia, mii finnij inspiraatio BBC siämmáánommâsâš televisiorááiđust. Taan-uv album vuábdu killái hyenes markkânistmist.
Ive 1995 Bowie maacâi vuossâmuu keerdi masa kyehtlov ihheed tolebáá rahtum Berlintrilogia maŋa ovtâspaargonBrian Enoin. Suoi raahtijn viehâ keččâlâddâmvuálásâš albumOutside, mast láá ennuv industrial rock jiešvuođah. Čuávuvâžžân sun raahtij albumEarthling (1997), mii lii stijlâstis viehâ siämmáálágán ko oovdeb, mut tast láá meid mottoom verd drum 'n' bass, jungle já teknomuusik jieševuođah. Ive 1999 almostittum'Hours...' iärrán ennuv ovdebijn albumijn já lii ennuv eenâb popmuusik.
Ive 2002 Bowie almostitij albumHeathen. Albumist sun čuojâttij eenâb instrumentijd ko kuássin ovdil. Album lâi sevŋâdub ko suu ovdebeh albumeh, já tot spejâldij Bowie tobdoid puárásmemstis. Album finnij puorijd árvuštâlmijd já miänástui viehâ pyereest.
Bowie čuávuvâš studioalbumReality (2003) finnij kritikkárijn viehâ puorijd árvustâlmijd. Album maŋa lâi maailmturnee Reality (2003–2004). Turnee koskâlduttii ive 2004, ko Bowie kaartâi váimučuoppâmân váimusuonâtoppum tiet. Sun ij adelâm čuoppâm maŋa sahhiittâlmijd, ijge almostittâm uđđâ materiaal love ihán. Sun ij meid čuojâttâm ennuvgin konsertijn. Ive 2006 sun čaittâlijNikola TeslaChristopher Nolan elleekooveestThe Prestige.
Šoddâmpeeivis 8. uđđâivemáánu 2013 Bowie almostitij single "Where Are We Now?", já suu nubben majemuu albumThe Next Day njuhčâmáánust 2013.
Bowie teevdij 69 ihheed 8. uđđâivemáánu 2016 já almostitij siämmáá peeivi jazz-vaikuttâsâš albumBlackstar. Tot pajanij suu jäämmim maŋa listo njunošân maaŋgâin enâmijn.
Bowie ááigui čaittâliđTwin Peaks -televisiorááiđu jotkâuásist, mut sun jaamij ovdil kuvviimijd.
.png)
.jpg)
