Belgia liistaatâ Euroopist . Tonuáivikaavpug liiBryssel .
Belgia kuávlu ässeeh láá mainâšum vuosmuu keerdi ive 56 oKr.Julius Caesar kirjeest, mii muštâlGallia suáđist . Tast iättoo, etebelgae -hiäimuh láá ruokkâdumoseh puoh gallijn.
Belgia vijđodâh lii 30 528 km², mast 250 km² lii čääci.[ 1] Vijđoduv mield Belgia lii maailm 140. stuárráámus staatâ.
Belgia lii staatâ Viestâr-Euroopist . Ton ránnjástaatah láá tavveenVuáládâhenâmeh , nuorttânSaksa jáLuxemburg sehe mäddinRanska . Belgiast staatârääjih láá ohtsis 1 297 km.[ 1] Kuhemus rääji lii rääji Ranskain, mii lii 556 km. Uánihumos rääji vist lii 130 km rääji Luxemburgáin. Belgia rájášuvá taveviestâristTavemeerân . Merâriddo lii ohtsis 66,5 km.
Signal de Botrange lii Belgia alemus vääri. Ton čohheest liiliŋkkâtorni .Belgia alemus saje liiSignal de Botrange čokke (694 m).[ 1] Tot lii meiddeiArdennij váráduv já ubâBenelux -enâmij alemus saje. Belgia vyeligumos saje vist liiTavemeerâ riddo (0 m).[ 1]
Mäddin liiArdennij várádâh . Tobbeen láá ennuv vyevdih.
Belgia juáhhoo kuulmâ kuávlun (hollandkielân gewest ,ranskakielân région ):Brysselân ,Flanderân jáVallonian . Flander já Vallonia kuohtuuh juáhhojeh vala viiđâ provinsân ađai eennâmkoodán (hollandkielân provincie ,ranskakielân province ), já toh vala 43arrondissementân .
Kuávlu Virgálâš nommâ Virgáliih kielah Uáivikaavpug Vijđodâh Ässeeoloho Provinseh FlanderVlaams Gewest holland Bryssel 13 522 km² 6 251 983 Antwerpen ,Limburg ,Nuorttâ-Flander ,Viestâr-Flander ,Flander Brabant ValloniaRégion wallonne ranska Namur 16 844 km² 3 498 384 Vallonia Brabant ,Namur ,Liège ,Hainaut ,Luxembourg Bryssel uáivikaavpugkuávluRégion de Bruxelles-Capitale, Brussels Hoofdstedelijk Gewest ranska ,holland Bryssel 161 km² 1 208 542 –
Belgia ässeeloho lii paijeel 11,5 miljovn já ässeesaahâdvuotâ 376 olmožid/km². Tot lii 22. stuárráámus ässeesaahâdvuotâ maailmist já 6. stuárráámusEuroopist .
Belgian virgáliih kielâsiärvuseh: hollandkielâlâš
ranskakielâlâš
saksakielâlâš
Bryssel kuávlust lii sehe holland- já ranskakielâlâš kielâsiärvus. Belgiast láá kulmâ virgálii kielâ:hollandkielâ ,ranskakielâ jásaksakielâ . Juáhhást lii haaldâtlávt jiečânâs kielâsiärvus status. Kyevtikielâg Brysselist stuárráámus uási ulmuin láá ranskakielâliih.
Stuárráámus uási hollandkielâlâžân rekinistum belgialijn sárnu flaamikielâ. Belgia ranskakielâ iärránRanska ranskakielâst tuše motomij páihálij saanij já eđâlduvâi uásild, motomijn kuávluin meiddei jienâdem lii ereslágán.
Eres teháliih kaavpugeh Belgiast láá uáivikaavpug lasseenAntwerpen ,Gent ,Charleroi ,Liège ,Brugge ,Namur jáLeuven .
Kaavpug ässeeloho já kuávlu taavgij siste.
Bryssel uáivikaavpugkuávlu (1 208 542, siskeeld 19 kieldâd)Antwerpen (523 248, Flander)Gent (260 341, Flander)Charleroi (201 816, Vallonia)Liège (197 355, Vallonia)Brugge (118 284, Flander)Namur (110 939, Vallonia)Leuven (101 396, Flander)Mons (95 299, Vallonia)Mechelen (86 304, Flander)Belgia lii šoddâm tobdosin jieškote-uvlágán ráiđukovesárgoin já ovdâmerkkân tagareh noomah koHergé (Tintti ),Morris (Lucky Luke ) jáPeyo (Smurffih ) láá belgialiih.
Surrealistlâš máálájeijeeRené Magritte lâi vuálgus Belgiast.
↑a â b c Belgium The World Factbook . Čujottum 16.4.2025. (eŋgâlâskielân) Jurgâlus Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl:
fi:Belgia