Azerbaidžan (azerbaidžankielânAzərbaycan) teikkâAzerbaidžan täsiväldi (azerbaidžankielânAzərbaycan Respublikası) liisiseennâmstaatâKaukasiastKaspiameerâ riddoost. Tot kulá seheEuroopân jáAasian. Tonuáivikaavpug liiBaku.
Azerbaidžan já ton ránnjáenâmeh já Kaspiameerâ kárttáástAzerbaidžan liisiseennâmstaatâKaukasiastKaspiameerâ riddoost. Ton ránnjáenâmeh lááGeorgia taveviestârin,Armenia jáTurkki uárjin,Ruoššâ tavveen jáIran mäddin. Nuorttân Azerbaidžanist iä lah ránnjáenâmehKaspiameerâ tiet. Riddo lii 800 km kukke. Azerbaidžan kuhemus rääji lii Armeniain; tot lii 1 007 km kukke. Uánihumos lii 15 km rääji Turkkijn.
Azerbaidžanist láá 3tullâvääri. Tain alemus liiBöyük İşıqlı (3 552 m). Ij lah tiäđust, kuás ton majemuš russoom lâi. Eres tullâväärih lááAxarbaxar, mon majemuš russoom lâi ive 778 oKr., jáQarqar, mon majemuš russoom lâi suulân ive 3000 oKr.[1]
Azerbaidžan lii juohhum 66 kuávlun (rayonlar) já 12 kaavpugân (şəhərlər), main 7 kuávlud já ohtâ kaavpug láá Nahitševan autonomisii täsivääldist.
 Azerbaidžan pirrâdâhkodeh já kaavpugeh Azerbaidžan kárttá |
Nahitševan autonomisâš täsiväldi
- Babək
- Culfa
- Kəngərli
- Nahitševan kaavpug (Naxçıvan Şəhər)
- Ordubad
- Sədərək
- Şahbuz
- Şərur
Azerbaidžan vuáđulaavâ artikla 21(1) mield riijkâst lii tuše ohtâ virgálâš kielâ ađaiazerbaidžankielâ[2], mon sárnuh ive 2009 aalmugrekinistem mield 92,5 % azerbaidžanlijn eenikielânis. Siämmáá laavâ mield jis azerbaidžanliih sárnuh eres kielâid, te sist lii meidvuoigâdvuotâ kevttiđ já ovdediđ jieijâs kielâ.[2]
.svg)
