Lyyu tulstuy

afganAnaw nɣ asrtu | awtm  |
---|
Tamazirt n tɣlant | Empire russe  |
---|
Ism s tutlayt taymmat | Толсто́й Лев Никола́евич  |
---|
Ism amzwaru | Lev  |
---|
Ḍfṛism | Tolstoï  |
---|
Patronyme ou matronyme pour cette personne | Nikolaïevitch  |
---|
Titre de noblesse | grave  |
---|
Pseudonyme | Л. Н. Т.,Л. Н.  |
---|
Asakud n tlalit | 28 Ɣuct 1828  |
---|
Ida n tlalit | Iasnaïa Poliana  |
---|
Assf n tmttant | 7 Nuwanbir 1910  |
---|
Ida n tmttant | Astapovo  |
---|
Tamntilt n tmttant | causes naturelles  |
---|
Ma s immut | pneumonie  |
---|
Timḍlt | Iasnaïa Poliana  |
---|
Babas | Nikolaï Tolstoï  |
---|
Mère | Maria Volkonskaïa  |
---|
Aytmas d isttmas | Maria Nikolaïevna Tolstoï,Nikolaï Tolstoï  |
---|
Asmun niɣ d Tasmunt | Sophie Tolstoï  |
---|
Famille, dynastie ou maison noble | Maison de Tolstoï  |
---|
Tutlayt taymmat | Tutlayt Tarusit  |
---|
Tutlayin s ar isawal nɣ s ar ittara | Tutlayt Tarusit  |
---|
Tutlayin n tirra | Tutlayt Tafransist,Tutlayt Tarusit  |
---|
Condamné pour | hérésie  |
---|
Employé(e) par | Académie des sciences de Saint-Pétersbourg  |
---|
Iɣra ɣ | université impériale de Kazan  |
---|
Amḥḍaṛ d unlmad | Vasily Morozov,Isaak Feynerman  |
---|
Lieu de travail | Empire russe  |
---|
Début de la période d'activité | 1847  |
---|
Fin de la période d'activité | 1910  |
---|
Asgd d tnbaḍt ɣ ddunit | christianisme orthodoxe,mouvement tolstoïen,christianisme  |
---|
Affection médicale | épilepsie  |
---|
Liste de ses œuvres | bibliographie de Léon Tolstoï  |
---|
Amussu | réalisme  |
---|
Iga yan ugmam ɣ | Académie serbe des sciences et des arts,Académie des sciences de Saint-Pétersbourg  |
---|
Idéologie politique | anarchisme chrétien,pacifisme,georgisme  |
---|
Anaw n tẓuṛi | nouvelle,récit,forme dramatique  |
---|
Événement clé | autodafés de 1933 en Allemagne,guerre de Crimée  |
---|
Distinction reçue | ordre de Sainte-Anne de quatrième classe,Médaille pour la défense de Sébastopol,médaille commémorative de la guerre de Crimée,Medal In memory of 50th anniversary of defence of Sevastopol  |
---|
Discipline dont c'est l'objet | études tolstoïennes  |
---|
Asit amaddud | https://tolstoy.ru/  |
---|
Collection comprenant une œuvre de la personne | Minneapolis Institute of Art,Tate,Stedelijk Museum Amsterdam  |
---|
Catégorie liée | Category:Things named after Leo Tolstoy  |
---|
Statut des droits d'auteur du créateur | droits d'auteurs ne pouvant plus être enfreints  |
---|
Dossier d'artiste détenu par | Frick Art Reference Library  |
---|
Dossier documentaire conservé par | Fondation SAPA, Archives suisses des arts de la scène  |
---|
Lyyu tulstuy lkunṭlif Nikulayafitc tulstuy s tutlayt tarusitлев никола́евич толсто́й (9 dujanbir 1828 – 20 nuwanbir 1910), iga zg inmɣuṛn n imaratn n rrus, ig bab n ils n tfganit, yasi tabrat n ufra.
Iga yat tsaturt yattuyn bahra n tskla tarusit g tasut n mrawt d tẓa, awd ig amara anmɣuṛ g umaḍal akkʷ.
Ittawssan s ungal n ( imiɣ d ufra) d ( ana kaṛnina) lli bahra ittawssann g umaḍal mas gan taskla n ungal tanalawt, lli isulfn tudrt n rrus g tizi llig iddr.
lyyu tulstuy iga afilusuf n taɣara iswingimn nns lli igan tanzbayt n ufra lli ur iḥmln imnɣi d tɣwwaɣt, iswingimn ad n ufra lli f imdi umara nnɣ ad ilin ar tnin nttafa g udlis n (tagldit n wakuc g ugnsu nnk) lli igan tawuri tasklant lli bahra ɣran itran n ufra amaḍal zun d (mahatma ɣandi - maṛtin lutṛ king) sun zg gis iswingimn lli ḥmln awd nttni.
Tulstuy iga iwis n yat tawja imqquṛn g rrus lli yattuyn kigan, lli mi iga uẓuṛ nnsn zg yan urgaz amacahu lli mi tt inin « andṛiṣ » lli f isawl « byutr tulstuy » mas d yucka « zg nimik, tamurt n qayṣaṛ » s « tcirniguf » g usggʷas n 1353, nttan d ayt dars « litfinuṣ » niɣ « litfuniṣ » d « zimuntin » niɣ « zigmunt » nttni d 3000 n isrdas. waxxa tawalt n « nimik » tuckad zɣ tutlayt tatcikit :nèmec » tg assaɣ gan middn f ayt uliman waha, awd tg assaɣ n maṛṛa ma igan abṛṛani lli ur isawaln tarusit, tili awd uẓuṛ zg tutlayt tarusit zɣ tawalt « nimuy - nemoy » lli yusin anamk n ugnaw, « s tnglizit : mute».
« andṛiṣ » yumn s usgd aṛtudukṣi n iming, isdwr assaɣ nns ig « lyunti », ɣikan af lan tarwa nns assaɣ n « kunstantin d fyudur ». ikka tt inn « undṛi xaritunufitc » iga ayyaw n « kunstantin » lli mi iga « fasili wis sin » agllid n muṣku ism n tulstuy, lli iṭṭfn anamk g tutlayt tarusit « uḍnay », lliɣ immatti zg tcirniguf ar muṣku. tcirniguf tizi ann tlla g ddaw n tnbaḍt n « dimitriyus iy staṛci », nnan imrzutn lli isawln f tawja n tulstuy mas iga uẓuṛ nnsn zɣ ilitwanin lli d ikkan taduqit talitwanit mqquṛn. ur nn akkʷ ufin assaɣ n « andṛiṣ » g tinfulin lli illan ɣ tasut n kkuẓ d mraw ar tasut n ṣḍiṣ d mraw, macc uwḍḍṛnt tnfulin n tcirniguf lli f iswuri « byutr tulstuy » g irzzutn nns.
Iddr amzwaru n tawja n tulstuy lli ittawssann s ism ad g tasut n sa d mraw, ig amzwaru lli isbddn tigmmi n tawja tamajgalt n lyyu tulstuy tamzwarut, tizi ann yumẓ butṛuṣ amqran assaɣ n lkunṭ.
Ilul « lyyu tulstuy » g usggʷas n 1828 n tlalit, g tsga n « tula » lli nn ikksn 130 mil iffus n tɣrmt n muṣku. tga tawja nns tanmɣuṛt, babas iga « lkunṭ nikulaṣ tulstuy », d immas tga « tagldunt tamnukalt maṛyya fulkunski », tawja n immas tga zg uẓuṛ n « ṛuṛik » (anbaḍ izwarn is t ibdr umzruy n rusya), lli s tt inn ikkan izdɣ g « duṭa » tasga n « yasnaya bulyana » tafalkayt lli g ilul.
Tmmut immas n lyyu tulstuy lli g illa ɣ uwtay nns sin isggʷasn, iɣama d nttan d ayt mas imatrt babas d « tatyana » lli igan yat zɣ tawja nns, ddrn tudrt ifulkin, a llig immut babs n lyyu tulstuy ɣ unbdu n asggʷas n 1837 t, iggurud nttan d ayt mas tmatrtn « lkuntiṣṣa alikṣandṛa ustn », zzrin tudrt nnsn ngr tigmmi n « lkintiṣṣa » g muṣku d tgmmi n « tatyana » g yasnaya bulyana, lliɣ tmmut « lkuntiṣṣa » g usggʷas n 1837 t, ddun s dar ultmas n lkuntiṣṣa « balajya yuckuf ».
Tmmṛẓg kigan « tatyana » lliɣ as tusi «balajya » ifrax tsaggugtn zɣ gis tawi tn s tgmmi nns g tɣrmt n « kazan », iddr gis « lyyu tulstuy » izzri gis isggʷasn n tmẓyant nns akkʷ, macc waxxa ɣikan ar bdda ittkka dar « tatyana » kra iga tt imir n unbdu. g usggʷas n 1844 t, ikcm tasdawit n « kazan » ḥma a iɣr tutlayin n iming (taɛṛabt d tatuṛkit), baca a iddu s imir adiblumasi.
lyyu tulstuy
lyyu tulstuy
lyyu tulstuy
lyyu tulstuy
- Ungal(imnɣi d ufra)1869t, lli igan itri asklan ngr idlisn n umara, isulf ungal ad tudrt d imsarn isrtann d isrdasn lli illan g uṛubba ngr 1805t ar 1820 t, isawl gis f uɣwaɣ lli iskr nabulyun f rusya asggʷas n 1812 t.
- Ungal « anna kaṛnina » lli ɣ isawl f iskkinn inamunn d tiɣariwin n ugdud.
- Tullist tamqrant« akuc iẓṛa tidt macc iqql ». « akuc iẓṛa tidt iqql), tad tga yat tullist bahra ifulkin, tusi ɣr gr tguriwin nns kigan n inamkn, tɣuda tɣarast s gis iswingm umara nnɣ arusi « lyyu tulstuy », tga zɣ tskla tanalawt , tg awd tawlaft n yan wakud d yan udɣar g rusya ɣ yan uzmz izrin.
Tasi tullist ad yat tbrat n ufra, lli igan aggʷa usin iman n umara ɣ ma tla tudrt nns. iswingm n umara nnɣ amqran amaḍlan ɣ kigan n iskkinn lli imlan imal icnan i tfganit tamaḍlant.
Ilin dars kigan n idlisn isawln f tugt n iskkinn n tudrt n ufgan.
Itahl tulstuy s « ṣufi birz » lli f ifka tugga mas tga tamɣart bahra ifulkin lli dis ibddn g tudrt nns s tayri iggutn mqqar tt yugr s ṣḍiṣ d mraw n usggʷas. yuru dis 13 n warraw, mmutn smmus zɣ gisn llig sul mẓẓiyn. ig litihal nns tilila s a irggʷl iɣ tkrfn iswingimn nns gnt g tmmara. tiwsas tmɣart nns « ṣufi » g tirra nns, sa ttwal ad as tura ungal nns ‘imnɣi d ufra’ a llig d issfɣ talɣa lli igguran.
Ɣ 20 nuwanbir 1910 t, immut « tulstuy » g tmazirt n « asṭabu » (g usbdud n ulaway) lliɣ irwl zɣ tudrt tamajgalt n udrim lli ɣ iddr, yumẓt usmmiḍ zg uran nns immt g ubrid, ili g uwtay nns tizi ann 82 n usggʷas. ittawmḍal g tmazirt n « yasnaya bulyana ». izzri tulstuy ussan nns imggura g tayri d ufra.