Kvarts onpäevakivide järel levinuim mineraalmaakoores. Päevakivid moodustavad maakoorest 60%, kvarts 12%[1]. Kvartsi esineb niitard-,moonde- kui kasettekivimeis. Ta kuulub paljude kivimite koostisse[2]. Suure kvartsisisaldusega on näiteksgraniit,gneiss,kvartsiit jaliivakivi. Kvartsile on iseloomulik suur vastupidavuskeemilisele murenemisele. Samuti on kvarts väga kõva mineraal, mis teeb ta ka kulumisele vastupidavaks. Neil põhjustel ongi liiv, mis koosneb peamiselt kvartsist, nii levinudsete. Kvarts moodustab tihtidruuse. Läbipaistvadmäekristallidruusid on hinnatudvääriskivid. Rohkesti kvartsi sisaldav liiv onklaasi tooraine.Piusa koobaste liiva nimetataksegi klaasiliivaks.
Kvartsile on iseloomulikud kuuetehulisedprismalised kristallid, millel on sageli näha kristalli pikendusega ristuvat viirutust. Kvartsil on palju erimeid.Kvartsi pere koondab mineraale või samade mineraalide erivärvilisi erimeid, mis kõik koosnevad ränioksiidist.
Kvarts on üksMohsi kõvadusastmiku etalonmineraale, kvartsikõvadus on 7[3]. See tähendab, et kvartsiga saab kriimustada näiteks klaasi.Terasestnoaga kvartsi kriimustada ei õnnestu.
Kvartsil puudublõhenevus. Tahupindadel onklaasi-,murdepindadel agarasvaläige. Rasvaläige on tunnus, mille järgi kvartsi terasid näiteks kivimite koostises tuvastatakse. Kvarts võib olla värvunud väga mitmesugustes toonides, mistõttuvärvus ei ole hea diagnostiline tunnus. Värvuse annavad kvartsile lisandid, puhas kvarts on värvitu jaläbipaistev.
Kvartsil ei esinepleokroismi. Kvarts onoptiliseltüheteljeline jaoptiliselt positiivne mineraal.Kaksikmurdumine on 0,0090. Et kvarts on optiliselt üheteljeline, on tal üksisotroopsuskoridor ehk siht, milles valgus käitub, nagu ta läbiks isotroopset kristalli. See tähendab, et valguskiir ei jagune kaheks,harilikuks jaebaharilikuks laineks. Kõigis ülejäänud sihtides on kvarts optiliseltanisotroopne. Kvarts on ebatavaline selle poolest, et tema kaksikmurdumine ei sõltu peaaegu üldse kristalli orientatsioonist, olles kogu aeg umbes 0,0090 (ka teistel mineraalidel antakse enamasti ainult üks kaksikmurdumise väärtus, kuid tuleb meeles pidada, et see on maksimaalne võimalik).
Tardkivimite koostises on kvarts enamastiksenomorfne, mis tuleneb madalastsulamistemperatuurist. Madal sulamistempemperatuur tähendab seda, et kvarts kristalliseerubmagmast viimasena tühikutesse, mis teiste, juba kristalliseerunud kristallide poolt on jäetud, mistõttu ei ole kvartsil ruumi, et kasvatada talle iseloomulike tahupindadegaidiomorfseid kristalle.
Kivimeis ei esine kvarts kunagi koosfeldšpatoididega, sest ränioksiidi ja leelisoksiidide vahelinekeemiline reaktsioon ei ole tasakaaluline, vaid läheb alati lõpuni. Selle reaktsiooni tulemusena tekivad ränioksiidi defitsiidi korral feldšpatoidid japlagioklass, ränist üleküllastatuse korral aga kvarts ja plagioklass. Seega välistab kvartsi esinemine selle, et tegemist võiks ollaleeliskivimiga.
Kvartsiit on peamiselt kvartsist koosnev kivim, liivakivi moonde saadus. Selle tihedus on 2600 kg/m³, ta on tulekindel ja tema sulamistemperatuur on 1750–1760 °C. Kvartsiit on tulekindel ja temasurvetugevus on 100–140 MPa.[2]
Polarisatsioonimikroskoobis on kvarts äratuntav iseloomuliku lainelisekustumise ja sileda pinna järgi.Ristniikoleis on kvarts alatiesimest järku hall või valge. Kui kvarts on ristniikoleis värvunud kollaseks, tähendab see, etõhik on paksem kui standardne 0,03 millimeetrit. See on õhiku valmistamisel üks tema paksuse kontrollimise meetodeid.
Kvartsil ei esine kunagi pleokroismi.
Kvartsil puuduvad lõhenevusjooned. Et kvarts on väga vastupidav porsumisele, on temas vähe suletisi. Ta sarnaneb leelispäevakiviga, kuid on reeglina ksenomorfsem ja erineb päevakivist lõhenevuse täieliku puudumise poolest. Päevakivil on vähemalt mõni lõhenevusjoon reeglina näha.
Kvartsi kristallid, mille teeb eriliseks asjaolu, et kristallid on mõlemast otsast idiomorfsed ehk kvartsile iseloomulike tahkudega. Punase värvuse annab kvartsile kristallides hajutatult esinevhematiit
Puhas kvarts on harilikult värvuseta, aga tema erimid värvilised. Mingit kindlat värvi, mille järgi kvartsi erimeid ära tunda, ei ole. Need võivad olla näiteks suitshallid kunimustad (moorion),kollased (tsitriin) võilillad (ametüst).[2]
Piesokvarts on niisugune kvarts, millest saab valmistadapiesoelektrilisi detaile. Seda leidub ka looduses, näitekspegmatiitides, aga tänapäeval valmistatakse seda põhiliselt tehislikult.[6]
Roosakvarts ehk roosa kvarts on kvartsi perre kuuluv kahvaturoosat kuni roosipunast värvimineraal.
Punase värvuse põhjustajateks on tavaliselt peetudtitaani,raua võimangaani jääke.Röntgenkristallograafilised uuringud viitavad sellele, et roosat värvust põhjustavad mikroskoopilised kiud, mis koosnevad võib-olladumortieriidist[7]. On olemas ka haruldast roosa kvartsi tüüpi kristalset roosat kvartsi, mille värvuse põhjustajaks peetaksefosfaatioonide võialumiiniumi jälgi.
Roosas kvartsis on palju pragusid ja ta on habras, esineb tavaliselt looduses mikrokristallilisel kujul. Selle töötlemine on väga kallis, mistõttu seda kasutatakse tänapäeval valdavalt ehtetööstuses.[8]
Roosat kvartsi tuleks kord nädalas külma veega pesta ning seejärel päikese kätte taastuma jätta. Tuhmumise korral soovitatakse roosa kvarts mulda panna ning ta muutub tumeroosaks tagasi.[13]
Pikaajaline kokkupuude tugeva päikesevalgusega võib potentsiaalselt mõjutada roosa kvartsi välimust ja struktuuri. Seetõttu on oluline hoida vääriskive ja mineraale otseste päikesekiirte eest kaitstud, eriti kui soovitakse säilitada nende originaalset välimust ja väärtust.[14]
↑Spellman, Frank R; Price-Bayer, Joni. (2010).In Defense of Science: Why Scientific Literacy Matters. The Scarecrow Press. p. 81.ISBN 978-1-60590-735-2 "There is no scientific evidence that crystal healing has any effect. It has been called a pseudoscience. Pleasant feelings or the apparent successes of crystal healing can be attributed to the placebo effect or cognitive bias—a believer wanting it to be true."
.jpg)
