Movatterモバイル変換

[0]ホーム
URL:

Zum Inhalt springen
WikipediaJü fri Änsiiklopedii
Schük / Säk

Sink

Faan Wikipedia
(Widjerfeerd faanZink)
Didiar artiikel ment detcheemisk element. Luke uk biSink (muardüüdag).
"Sink" uun ööder spriakwiisen

Sölring Öömrang Fering Halunder Halifreesk Mooring Wiringhiirder Karhiirder Gooshiirder

Tekst üübÖömrang


Eegenskapen
Algemian
Nööm, Symbool, NumerSink, Zn, 30
SeerieAuergungsmetal
Skööl, Periode, Blook12,4, d
Klöör, Skakblä-grä
CAS-Numer7440-66-6
Uundial0,012 %[1]
Atomaar[2]
Atoommase65,409u
Atoomraadius (bereegent)135 (142)pm
Kovalent-Raadius122 pm
Van der Waals-Raadius139 pm
Elektroonen[Ar] 3d10 4s2
1. Ionisiarang906,4kJ/mol
2. Ionisiarang1733,3 kJ/mol
Füsikaalisk[2]
Tustantfääst
Kristalhexagonaal
Sachthaid7,14 g/cm3 (25°C)[3]
Hardhaid2,5
Magnetismusdiamagneetisk (χm{\displaystyle \chi _{m}} = −1,6 · 10−5)[4]
Smoltponkt692,68K (419,53 °C)
Köögponkt1180 K[5]K (907 °C)
Molaar Rüm9,16 · 10−6 m3/mol
Dampwaremk115 kJ/mol[5] kJ/mol
Smoltwaremk7,35 kJ/mol
Faard faan a tuun3700 m/s
Waremk388[1] J/(kg · K)
Elektrisk struumfeerang16,7 · 106 A/(V · m)
Waremkfeerang120W/(m · K)
Cheemisk[2]
Oksidatsionstustant2
Sür ofbaasiskamfoteer
Normoolpotentiaal−0,7926V (Zn2+ + 2 e− → Zn)
Elektronegatiwiteet1,65 (Pauling-Skala)
Isotoopen
IsotoopNHt1/2AktiwiteetEnergii (MeV)Produkt
64Zn

48,6 %

stabiil
65Zn

{syn.}

 244,06dβ+1,35265Cu
66Zn

27,9 %

stabiil
67Zn

4,1 %

stabiil
68Zn

18,8 %

stabiil
69Zn

{syn.}

 56,4minβ−0,90669Ga
70Zn

0,6 %

stabiil
Muar isotoopen biList faan isotoopen
NMR-Eegenskapen
 Spin (I)γ uun
rad·T−1·s−1		Er(1H)fL bi
B = 4,7T
uunMHz
67Zn5/21,677 · 1070,0001186,26
Seekerhaid
GHS-Kääntiaken ütj det EU-föörskraft (EG) 1272/2008 (CLP) [6]

Polwer

02 – Leicht-/Hochentzündlich09 – Umweltgefährlich

Gefoor

H- an P-wäärnangH:260-250-410
EUH:nian EUH-wäärnang
P:222-​223-​231+232-​273-​370+378-​422Vorlage:P-Sätze/Wartung/mehr als 5 Sätze[7]
EU-Gefoorentiaken ütj det EU-föörskraft (EG) 1272/2008 (CLP) [6]

Polwer

Braant gauSkaaset a natüür
Braant gauSkaaset a natüür
(F)(N)

((F) för det ünstabiil furem)

R- an S-wäärnangR:15-17-50/53 (ünstabiil)

R:50/53 (phlegmatisiaret)

S:(2)-43-46-60-61 (ünstabiil)

S:60-61 (flegmatisiaret)

Miast wurdSI-ianhaiden brükt.

Sink as encheemisk element mä det sümboolZn an det atoomnumer 30. Hat as enauergungsmetal. Di nööm komt faan sjiiskZink, det ment uktinj.


Bilen

[Bewerke |Kweltekst bewerke]
  • SIMS spektrum faan a isotoopen
    SIMS spektrum faan a isotoopen
  • Elektroonenskel
    Elektroonenskel
  • Rian sink
    Rian sink
  • Sinkblik üüb en saag
    Sinkblik üüb en saag

Kwelen

[Bewerke |Kweltekst bewerke]
  1. ↑1,01,1Harry H. Binder:Lexikon der chemischen Elemente, S. Hirzel Verlag, Stuttgart 1999,ISBN 3-7776-0736-3.
  2. ↑A taalen kem faanwww.webelements.com (Zink), wan ei ööders uunden.
  3. ↑N. N. Greenwood an A. Earnshaw:Chemie der Elemente, 1. aplaag, VCH, Weinheim 1988,ISBN 3-527-26169-9, S. 1545.
  4. ↑David R. Lide:CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data, 90. aplaag, CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009,ISBN 978-1-4200-9084-0, Section 4, S. 4-142 bis 4-147. A taalen san bereegent üüb g/mol an uuncgs-ianhaiden uunden. Heer san jo tuSI-ianhaiden amreegent.
  5. ↑5,05,1Yiming Zhang, Julian R. G. Evans, Shoufeng Yang:Corrected Values for Boiling Points and Enthalpies of Vaporization of Elements in Handbooks. uun:Journal of Chemical & Engineering Data. 56, 2011, S. 328–337,doi:10.1021/je1011086.
  6. ↑6,06,1Iindrach ütj det CLP-föörskraft tuCAS-Nr. 7440-66-6 uun't GESTIS-dootenbeenk faan'tIFA(brükt JavaScript)
  7. ↑Iindraanj tuZink uun't GESTIS-dootenbeenk faan'tIFA(mä JavaScript)

Luke uk diar

[Bewerke |Kweltekst bewerke]
Commons Commonskategorii: Sink – Saamlang faan bilen of filmer

Wikibooks: Sink (sjiisk)

Faan „https://frr.wikipedia.org/w/index.php?title=Sink&oldid=230778“
Kategoriin:
Ferbürgen kategorii:
[8]ページ先頭
©2009-2025 Movatter.jp