Namiibia, amtelkRepubliik Namiibia (üübTjiisk:Republik Namibia; üübIngels:Republic of Namibia; üübAfrikaans:Republiek van Namibië) as enstoot uun a süüd faanAafrika. A nööm faan a stoot leitet ham faan’tWüst Namib uf, diar det hial küstenrüm faan’t lun iinnamt. Uun a waast leit deAtlantisk Ootseaan, uun a nuurd leiSambia anAngoola, uun a uast leitBotsuana an uun a süüd an uast leitSüüdaafrika. At lun hee 2.113.077 lidj (2011)[1]. At hoodsteed asWindhoek.
Namiibia leit för’t miast twesken 17° an 29° (faan a nuurd tu a süüd) an 11° an 26° (faan a waast tu a uast). At lun as amanbi tausis grater üüs Tjiisklun.
At lun dialt grensen mä fjauer lunen. Det lingst grens (1376 km) faan't lun wurt mäAngoola an det kurtst (233 km) mäSambia diald. At lun dialt uk en 1360 km lung grens mäBotsuana an en 967 km lung mäSüüdaafrika. A eeg faan Namiibia as 1572 km lung an lingt faan a mös faan deKunene Struum uun a nuurd tu a mös faan deOranje Struum uun a süüd. At nuurddial faan a eeg, faan de Kunene Struum tu aSwakop Struum, as üüs deSkrook Eeg bekäänd.
Namiibia hee bluat tau sian, wat altidj mä weeder fald san: deGuinas Sia anOtjikoto Sia, wat iar höölen wiar. Jo lei nai biTsumeb uun a süüduast faan detOshikoto Regiuun uun a nuurd faan't lun.
DeOkavango Struum bildet uk dial faan't grens mä Angoola; faan a nuurdwaast dial faan detKavango West Regiuun trinjenam faan’t steedNkurenkuru tu a nuurduast dial faan detKavango East Regiuun trinjenam faan’t steedMukwe.
Üüb grünj artikel 103 faan’t ferfaading faan Namiibia, kön feranringen uun‘t taal, grate an apdialing faan a regiuunen üüb grünjlaag faan riader faan’tUfgrensingskomischuun faan Namiibia föörnimen wurd. Sant 1990 at jaft fjauer ufgrensingkomischuunen. De iarst komischuun uun 1990 reet at grünjleien faan 13 regiuunen an 95 woolkreiser. At riad wurd faan iin uun kreeft faan detRegional Councils Act of 1992 saatet wurd. De naist komischuun (1998) hed tu’t fulig: dat a nööm faan det Okavango Regiuun wurd tu Kavango Regiuun feranret; dat at taal faan woolkreiser huuger tu 103 maaget; an dat enkelt grensen feranret wurd. De traad komischuun (2002) maaget at taal faan woolkreiser huuger tu 107.
Det spriik, wat det gratst taal faan spreegern hee, as detOvambo Spriik (aanjnööm:Oshivambo), enBantu Spriik. Det wurt för't miast uun a nuurd faan't lun spreegen an hee tau dialekten:Kwanyama anNdonga. Efter det 2011 folksteeling, 49 prosent faan a hüshualer du uun, dat jo det Ovambo Spriik spreege. En öler wichti Bantu Spriik as detHerero Spriik (aanjnööm:Otjiherero), wat faan 191.700 lidj uun dönOmaheke,Otjozondjupa anKunene Regiuunen spreegen wurt.
Oner dön Khoisan Spriiken asKhoekhoe (aanjnööm:Khoekhoegowab) wichti: 11,3 prosent faan hüshualer du uun, dat jo detheer Spriik spreege. Oner dön Germaans spriiken, du 10,6 prosent faan hüshualer uun, dat joAfrikaans üüs mamenspriik brük. 0,9 prosent du uun, dat joTjiisk spreege. At gratdial faan’t befölkring uk spreegtAfrikaans üüs naist spriik.
De iarst romoon, wat faan a skriiwer skrewen wurd, diar uun Namiibia bäären wurd, asBorn of the Sun: A Namibian Novel. A skriiwer faan a romoon wiarJoseph Diescho (1955-). Hat as en stak faan’t leewent faan en maan, Muronga, diar berigwerker wurd. Hi belewet üngerochtighaiden an wurd en rebel. En öler bekäänd skriiwer asHelmut Kangulohi Angula (1945-), diar a romoonTau düüsen daar faan Haimbodi ya Haufiku skreew. Hi as en stak auer’t tidj faan a stridj föör suwereniteet faan detSWAPO.
At lun wurd troch beslütj faan’tFölkerbinj1920 tu detSüüdaafrikoons Unioon üüs mandaatsteritoorium tudiald. Efter deNaist Wäältkrich ferschückt dönFeriand Natschuunen ferjiiws tu ütjliasin, Süüdaafrika faan’t lun tu wechnemin. En suwereniteetskrich begand1960 jin det süüdaafrikoons ferwalting. Iarst efter detInternatschunaal Gerichtshoof uunDen Haag1971 ferklaaret, dat det süüdaafrikoons ferwalting jin’t gesets wiar, wul Süüdaafrika 1972 efter en uunmeeden auergungstidj iin uun’t suwereniteet tu entleeten.
Det süüdaafrikoons ferwalting lai tjiinBantustanen grünj:
Namiibia as en republiik. Det stootsauerhood as a president, diar arke fiiw juar nai weelet wurt. Det namiibisk regiaring bestäänt ütj en premier-minister, diar tup mä’t kabinet faan a president neemd wurt. A president faan’t sun sant2015 asHage Geingob an det premier-ministerSaara Kuugongelwa-Amadhila. At partei faan’t regiaring asSWAPO.
.svg)
.jpg)
.svg)
.svg)
.svg)
