Maali as en banenstoot uunWaastaafrika. At wüüstSahara bedobet tau traaden faan’t lun.
At lun dialt grensen mä sööwen lunen. Det lingst grens (2237 km) wurt mäMauretaanien an det kurtst (419 km) mä Seenegal diald. Det dialt uk en 1376 km lung grens mäAlgeerien, en 1000 km lung mäBurkiina Faaso, en 858 km lung mäGuinea, en 821 km lung mäNiiger an en 532 km lung mä'tElfenbianküst.
DeNiiger Struum leept troch a süüd faan't lun. Det as de bedüüdendst struum faanWaastaafrika. Hi leept Maali üüb at lengde faan amanbi 1700 km troch. A struum leept ütjGuineea an komt uun de süüdwaasten snipel faan’t lun iin uun’t teritoorium faan Maali. Hi bildet efterSégou en grat banendelta. BiMopti namt de struum san gratst bistruumBani ap, am ham kurt diarüüb iin uun tau iarmer, aBara Issa an aIssa Ber, tu tudialen. Heer as en amanbi 100.000 km² uunspääld flaak lun, wat faan föl flaak, juarstidjelk seen bedobet as. Kurt föörDiré ferianigen jo dön tau iarmer. BiTimbuktu want a struum ham am efter uasten an biBourem am efter süüduasten.
Det amtelk spriik asFraansöösk. DetBambara Spriik, wat tu't skööl faanMande Spriiken hiart, wurd faan amanbi fiiw miljuunen lidj üüs iarst spriik (uun dönKayes,Koulikoro,Ségou anSikasso Regiuunen) an faan en widjer tjiin miljuunen uun det hiale lun üüs naist spriik spreegen. DetManinka spriik, wat nai mä det Bambara as, wurd uun a süüd faan dönKayes anKoulikoro Regiuunen spreegen. DetSoninke spriik, uk ian faan dönMande Spriiken, man ei so nai mä det Bambara an Soninke, wurd uun a nuurd faan döndiar regiuunen spreegen. DetFulfulde spriik, wat enSeenegambisk Spriik as, wurd uun dönKayes,Koulikoro,Ségou anMopti Regiuunen spreegen.
.svg)
.svg)
.svg)
.svg)
