Tarto kiil om ütslõunaeesti keelist, midä või pitäqEesti põlitsis piirkundliidsis keelis vairegionaalkeelis. Inämbüisi peetäs tarto kiilt siski lõunaeesti keele vai keelerühmä vai siseesti keele lõunaeesti murdõrühmä Tarto murdõs.
Rahvalugõmisõ perrä om tarto keelel nelä tuhandõ mõistja ümbre päämädselt Lõunõ-Eestin.
Tarto kiilt kõnõldas põhilidsõlt noin vanaTartomaa kihlkunnõn, miä jääseq lõuna poolõImäjõkõ:Kamja,Nõo,Otõmpää,Puhja,Rannu,Rõngu,Sangastõ jaVõnnu kihlkunnan. Tuu keeleala jagonõs täämbädsel päävälTarto,Valga jaPõlva maakunna vaihõl.
Tõisildõ ku tõisil lõunaeesti keelil, olõ-i tarto keele ja kultuuri edendämises luud umaette seltse ega instituutõ ni Tartomaa rahval paistu-i ollõv kimmäst keelelist tarto hindäpidämist. Tarto keelen ilmu-i lehti ega kuulõ-i raadiosaatit, tedä opata-i koolõn. Väega kehvä ütiskundlidsõ staatusõ ni väiku ja kibõhõhe vanõmbas jäävä kõnõlõjidõ hulga peräst om tarto kiil lõunaeesti keelist kõgõ suurõmban ohon.
Tarto kiilt tundas innekõkkõ ku vanna kiräkiilt. Terminittarto kiil omgi sagõhõhe pruugit ku vanalõunaeesti kiräkeele sünonüümi. Täämbädse päävä kiränigest om pruuknuq umin raamatin kõgõ inämb tarto kiiltTraadi Mats. Viimätsil aastakümnil tunnõt tartokeelitside naljoga ülesastja oll'Tuvikese Kaarel. Tarto (vai lõunaeesti) kiräkiilt om inämb uurnuqPeebo Jaak, tarto keele murrakitKeema Hella. Tarto imäkeelega ja Tartomaalt Rõngu kihlkunnast peri oll' tunnõt keelemiis ja ütiskunnategeläneHindi Mati.
Tarto kiilt om uurit päämädselt kas eesti vana kiräkeele vai murdõuurmisõ seen ku naidõ ütte alajako. Eräle om tarto keelega kuikivõrd tegelnüq TÜ Lõunaeesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskus (kaeq välislinki), miä kõrrald' 2008. aastaga piimäkuun seminääri "Tarto kiil ja kultuur".