Setomaa om aoluulinõseto keele ja kultuuri ala Lõunõ-Eestin. Jago aoluulist Setomaad om seo ilma aiguVinnemaa all.
Setomaa aolugu om muust Lõunõ-Eestist päält 1000 aastaga tävveste tõistsugumanõ olnuq. Setomaa om olnuqPihkva jaIrboska mõoalan, miä olliq keskusõq, kohe massõti massõ.Muinasao lõpun es massaqRäpinä jaVahtsõliina kihlkunnaq viil kinkalõgi massõ.
11. aastagasaal tull' Pihkva mis'onäärega õigõusk. Ei olõq teedäq, määnest kiilt tuud aigu mis'onääriq kõnõliq.
Keskaignõ Setomaa jagosi katõs maakunnas Pihkva ja Irboska vaihõl. Irboska om olnuq mitmit kõrdu kõvõmb. Pihkva oll' tähtsä ku sääl olliq viitiiq – Velikaja jõõ kurakallas ja lisajõõq – kõik olliq transpordisüsteemiq.
Petseri kluustri algusõs loetas 1473. aastakka, päält tuud võtt' Petseri Irboska üle.
1920. tetäsTarto rauhagaPetseri maakund, miä lahutas är 1944. aastagal, ku ⅔ Petserimaast lõigatas ärq vahtsõst tettü Pihkva oblasti külge. Vanaq keskusõq, Irboska ja Petseri, lääväq mõlõmbaq Vinne alaq.
20. aastagasaal om olnu kats suurõmbat Setomaalt ärqtulõmist. Edimäne nakas' pääle 1950. aastil, ku eloniguq saiq hindäleNõvvokogoliido passiq, sis minti Eestimaalõ, Eesti liinohe, muusiähn ülikuulõhe. Tõõnõ suurõmb tulõk nakas' pääle 1990. aastil, ku piir läts kinniq. Seo ilma aigu eläs Vinne poolõ pääl viil paarsada setokõist.
Setokõsõq ommaq olnuq õigõuskliguq, a vindläseq ütleseq seoniqaoniq õks, et setokõsõq ommaqpoluverniki 'poolõusolidsõq'. Olkõq, et käüdäs samma kerkohe, ommaq setokõisi kombõq, ka kerikun, olnuq tõistsugumadsõq, ja vindläseq ei piäq näid peris hindäsugutsis.
Usk ei olõq setokõisilõ tulnuq tulõ ja mõõgagaq niguq Eestimaalõ, a võimu ja sotsiaalsõ eliidigaq – ülemb vaiht' usko, rahvas tull' perrä. Setokõidi õigõusko minek om olnuq rahulidsõ loomugaq ja taa jälg om seoniqaoniq nätäq vannoinemiisi päält, kiä es käüq nõvvokogo koolin ja es nakaq kerikut põlgma.
Suur vaih Setomaa ja Eesti ristiuso vaihõl om tuu, et hummogukerik vai õigõusk es õiõndaq väegaq vanno kombidõ vasta, nii jäi alalõ näütüses kalmõ pääl süümise kommõq, miä Õuruupan ärq oll' keelet. Setomaal, nika ku taa Moskva alaq läts, es pandaq pappi pukki üleväst puult, a rahvas esiq, kiä kokko käve (Setomaal om viil seoniqaoniq alalõnulgaidentiteet), valisi hindäle papi. Ku papp oll' rahva siähn üles kasunuq, olliq täl rahva kombõq teedäq. Tuun mõttõn es võtaq Setomaal ristiusk midägi mant, a hoobis and' manoq.
| Setomaanulgaq |
|---|
Irboska nulk -Koolina nulk -Luhamaa nulk -Mokornulk -Poloda nulk -Raakva nulk -Saatserinna nulk -Saurova nulk -Seeritsä nulk -Tsätski nulk -Vaaksaarõ nulk -Üle-Pelska nulk |