Põhialambaliigi puhma varrõq kasusõq 5-25 cm korgõs[3], Põ'ha-Ameeriga alambliik hariligult 5–15 cm korgõs[4].
Palohka katõsuulidsõq häitsmeq ommaq katõli häitsmekattõgaq ja ommaq 3–12 kaupa otsmidsõn ts'augan. Häitsmetupp ja häitsmekruun omma liitlehidseq, tupp- ja kroonleheq ommaq kokko kasonuq. Häitsmetupp om väiko, rohilinõ vai rooskas, nail ommaq kolmõnukadsõq otsaq. Häitsmekruun om 4–6,5 mm pikk, kurõkatlõ muudu, 4–5 otsaga, vallalidsõ suugaq.[5]
Leheq omma 8–20 mm pikäq ja 5–15 mm lag'aq, nahkjaq, puul'ümärigu kujogq, lühkü roodsugaq. Leheq ommaq päält läükväq, värvi poolõst rohilidseq ja tummõrohilidseq vaihõpääl, altpuult hellembäq, püsüseq varsi pääl 2–4 aastakka.[6]
Palohka vili om ümärikmari, mink kotsilõ üteldäs kahpalohk vaipalok. Palohk om inne valmis saamist valgõ vai roosakas, päält valmis saamist verrev vai tumõverrev. Mari om 7–12 mm lag'a.[7] Siimneq ommaq pia 1 mm pikäq.[8]
Maa all ommaq kasvol juuristu ja juurvars (risuum). Joorõq ommaq maapinna lähkon, 5–28 cm sügävän. Juuristun või tekküq pääjuur.
Harinõmaldaq silm või palohka segi aiaqleehigägaq, miä om maigu poolõst jauhõnõ.
