Lihavõttõq ommaqristiuson liikuvaq pühäq, miä nakkasõq edimädse täüskuu pühäpääväga peräst keväjäst käänüpäivä. Taa päävä värv’ omvalgõ.
Eesti keelen om lihavõttil mitmit rahvaperäliidsi nimitüisi nigu keväjäpühäq, munapühäq, hällüpühäq. Katoligu ja vinneusukerigu kombõ perrä lõppi lihavõttidõgapaast, võidsõ jälleq süvväq lihha. Inemiseq teiq pühhisöögi vanastõ munnõst japiimäst. Lõuna-Eestin oll’ kombõs noidõ pühhi aigu ehitäqhäll.
Põraaigu inemiseq käüväq kabõliaian ja toovaq tarrõ paiu ossõ. Seoilmaaolinõ kommõq om viil munnõ värvmine, noidõ tikkõlõminõ ja sõbrolõ ja sugulaisilõ kinkmine. Mõnõn paigan inemiseq veeväq noid ka matusõ pääle. Latsil võidsõ kävvüq ka lihavõttõjänes ja tuvvaq magahuisi. Lihavõttõq näütäseq kakeväjä algust ja taa pühä tunnismärgiq ommaq tsiigupujaq, jäneseq ja värvilidseq munaq.
Nätäl inne lihavõttit peetäsurbõpäivä. Suurõmbat tüüd es tetäq. Urbõossõga pesti latsi, et nä olõsisuvõl virgaq. Noorõqmeheq tahtsõq kirivit munnõ saiaq. Muna om märk tuust, et egä kevväi sünnüs kõik elläv vahtsõst. Munnõ süüdi pall'o. Mängiti viil munaveerütämise mängõ.
Nelikümmend päivä peräst lihavõttit (neläpääväl) om Taivaminemispühä ehk Suur Ristipäiv.
Lihavõttõq ommaq vinneusu kerigo kõgõ suurõmb pühä, samal aol kujouluq ommaq kõgõ suurõmb pühä Katoligu kerikon.
