Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Wikipedia
Otsiq

Kikkasiin

Läteq: Wikipedia
Kikkaseeneq samblõ seeh palohkavarsi vaihõl.

Kikkasiin (harilik kikkasiin,Cantharellus cibarius) om kikkaseeneliidsi sugukunna kikkaseene perrehe kuuluvsiin.

Kon kasus

[toimõndaq |toimõndaq lätteteksti]

Kikkasiin kasus Põh'a-Õuruupan,Põh'a-Ameerikan (ka ntMehhikon),Aasian (ka ntHimaalajan), jaAfrikan, ntSambian.

Kikkasiin kasus sakõmbahe nõgla- ja segämõtson. Tä või üten elläq pall'odõ puiõga, sakõmbahekuusõ,pedäjä,tammõ japöögiga. Kikkasiin kasus niiskõsamblõ seen, kesthaina vai maahasadanuisi lehti.

Määne om

[toimõndaq |toimõndaq lätteteksti]

Uma esiqerälidse kujo, värmi, hõngu ja maigu perrä om kikkasiint tõisi siini hulgast küländ kerge ärq tundaq. Kikkaseene lähkümbäq sugulasõq miiq mõtson ommaqkõllakas kikkasiin jalehtre-kikkasiin.

Kikkaseene värm või ollaqkõllatsõstpihlõtsõni. Kikkasiin om lihakas ja sagõhõhe lehtrekujolinõ. Küpär ja jalg ommaq kokko kasunuq, näil olõ-õi selget üleminegikotust. Kübärä läbimõõt om 2–12 cm. Tuu om sagõhõhe lainõlidsõ veerega vai tävveste kõrraperäldä kujoga. Küpär om päält sille ja matt. Jalg om kübäräga samma värmi vai vähä hellemb, seest täüs, sille, alt ahtamb, 1–3 cm paks ja 4–7 cm pikk.

Tooras siin om kipõ maigu ja esiqerälidse hõnguga, miä tege taast väega vaglakimmä seene: vaglutõduid kikkasiini näge väega harva.

Kikkasiini või löüdäqpiimäkuu lõpust kooniq sügüse edimäidsi kõvvoüükülmini vai esiki lumõ tulõkini. Seeneq kasusõq sagõhõhe hulgakaupa kuun ja võivaq kassuq tsõõrin. Piksevihmaq mõosõq kikkasiini kasumisõlõ esiqeränis häste.

Kuld-kikkaseeniguq

Kikkaseene muudu näge vällä kaEestin kasuja siinkuld-kikkaseenik. Naid eräldäs siski värm: kikkasiin om kõllatsõmb, kuld-kikkaseenik herksäpihlõnõ, ja kujo: kikkasiin olõ-õi kõrraperäne, a kuld-kikkaseenik om kõrrapärädse ümärigu kübäräga. Kuld-kikkaseenik om piso vähämb ja piinümbä jalaga.

Korjaminõ

[toimõndaq |toimõndaq lätteteksti]

Inämbüisi korjasõq inemiseq kikkasiini hindäle söögis ja sissetegemises, a kikkasiini korjaminõ ja müümine om küländ pall'odõlõ inemiisile ka tähtsä suvinõ-sügüsene lisatüü ja -sissetulõk.Eestin kor'atas esiqeränis pall'o kikkasiini müügisVõro- jaSetomaal. Üte inemise, kiä tiid hüvvi kikkaseenekotussit, pääväsaak või mõnikõrd ollaq esiki mitukümmend killo.

Soomõn om opit kikkasiini mõtsast üles löüdmä kapinne abiga.

Söögis pruukminõ

[toimõndaq |toimõndaq lätteteksti]
Kikkaseene-koorõhämmähüs

Kuiki teedüssit kikkasiini süümisest om jo 1500ndist aastagist, saiq kikkaseeneq laembalt tunnistõdus delikatessis prantsusõ köögi mõo kasumisõga 1700ndil aastagil, ku naaq ilmuq korgõmba rahva küükehe. Seo ilma aigo om kikkasiini söögis pruukminõ harilik üle Õuruupa ja Põh'a-Ameeriga.

Kikkasiini hariligult küdsetäs, naist tetäs koorõgahämmähüst vai suppi. Tuuralt naid süvvä-äiq, a naid võidas külh kuivadaq ja kuivatult jauhkõq jahus, midä pandas suppõ ja hämmähüisi sisse. Kikkasiini võidas ka külmetäq, kuiki vanõmbaq kikkaseeneq võivaq ollaq päält ülessulatamist vähä kipõ maigugaq.

Söögiainõq

[toimõndaq |toimõndaq lätteteksti]

Kikkaseene seen omvett (91–93 % kaalust),valkõ (2,5 %; inimine siit noist ärq 70–80 %),hüdsivesäsnikkeglükogiini jatrehhaluusi (paar protsenti),rasvo (0,4 %),kiudainit,beeta-karotiini,D- jaB-vitamiini (päämädselt B1, B3).Energiät om 100 g kikkaseenin 30 kcal.

Kikkaseeneq postmarkõ pääl

[toimõndaq |toimõndaq lätteteksti]
  • Romaania postmark (1958)
    Romaania postmark (1958)
  • Moldova postmark (1995)
    Moldova postmark (1995)
  • Nõvvokogoliido postmark (1964)
    Nõvvokogoliido postmark (1964)

Välislingiq

[toimõndaq |toimõndaq lätteteksti]
Commons
Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.

Vällä otsit teedüskogost "https://fiu-vro.wikipedia.org/w/index.php?title=Kikkasiin&oldid=178534"
Katõgooria:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp