Movatterモバイル変換

[0]ホーム
URL:

Mine sisu juurde
Wikipedia
Otsiq

Justinianus I

Läteq: Wikipedia
Justinianus I

Ἰουστινιανός, Iūstīniānus


Justinanus I kiltpilt San Vitale kerikun
SündünüqPetrus Sabbatius
482
Tauresium, Dardania provintś,Bütsants
Koolnuq14. märtekuu 565 (83)
KonstantinoopoliSuuŕ losś
MatmispaikKonstantinoopoli Apósdlidõ kerik
AmmõtBütsandsi keisri
TiitliImperator Caesar Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus
Aig527–565
IinkäüjäJustinus I
PeräntulõjaJustinus II
AbikaasaTheodora
VanõmbaqSabbatius ja Viggilantia; kasuesäJustinus I


Justinianus I (kreeka keelen:Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbõs482–14. märtekuu565), kahJustinianus Suuŕ, olľ  Hummogu-Rooma vaiBütsandsi keisri 1. mahlakuu päivast527–14. märtekuu pääväni565.

Elolugu

[toimõndaq |toimõndaq lätteteksti]

Nuurus

[toimõndaq |toimõndaq lätteteksti]
Theodora San Vitale kerigun, Ravennan

Justinianusõ sünnünimi olľPetrus Sabbatius. Tä om sündünüq umbõs 482. aastagal Tauresiumin, täämbädse aoMakõdoonian. Justinianust om peet viimätses keisris kiä kõnõl' ladina kiilt ku imäkiilt. Timä vanõmbaq olliq talopidäjäq. Timä unoJustinus tõi tä poiskõsõn pääliinaKonstantinoopolihe ni võtt' Justinianusõ kasulatsõs. Pääliinan sai Justinianus klassigalidsõ haridusõ. Justinianus saiõ kah keisri ihokaitsõväkke. Ku timä uno Justinus518. aastagal keisris saiõ, sõs tiine tä uno kõrval.521. aastagal saiõ timäst konsuľ. Ku Justinus 527. aastagal tõbitsõs jäi, sõs saiõ Justinanusõst ütiskeisri. Pääle Justinusõ kuulmist saiõ Justinianus täüs keisris.[1]

Uno valitsõmisõ aol saiõ Justinianus kokko uma naasõTheodoragaq, kink vanõmbaq tüütiq tisrkusõn. Theodora olľ tandśja ni ihomüüjä. Olkuq et abielo tandśjagaq olľ keelet, sõs Justinianus tahť timägäq nii väegä paari minnäq, et uno, keisriJustinus muuť säädüst ja klassivaihõlinõ abielo saiõ lubatus.[1]

Valitsõminõ

[toimõndaq |toimõndaq lätteteksti]

Õkva valitsusao algusõn säädse tä umas tsihis Bütsandsi suuŕriigi ülekäümise tõisi üle niRooma riig vahtsõsluumisõ, selle et riigi õdaguosa olľ476. aastagal ärq kaonuq. Tä tahť vallutaq vandaalõ käest ärqPõh’a-Afriga, hummogu-guutõ käestItaalia jaSassaniide käest hummoguprovindsiq.[1]

Justinianusõ alaqhiitmiseq


Justinianusõ edimäne pruuḿ tulľ 532. aastagal, kuKonstantinoopoli inemiseq naksiq keisri vasta mässämä. Seo om tunnõt ku Nika vai Võidu mäss, selle et mässäjäq tuud rüükseväq. Mässü tagamaa om tuu, et Konstantinoopoli hipodroomil olliq katś päämist fraktsiuuni vai parteid – sinidseq ja rohilidsõq. Aoluulidsõlt valõq keisriq partei, midä näq tugivaq. Justinianus läts' mõlõmba poolõgaq tüllü ja niimuudu lätsiq parteiq kokko Justinianusõ vasta. Rahvas palodiq ja rüüstiq liina mitu päivä. Inemiseq tahtsõvaq troonilõ vahtsõt keisrit pandaq. Justinianus mõtõl' kogoni pääliinast pakõq, a timä naanõ tekk' tälle selges, et parõmb om kooldaq keisrin ku häbü seen. Justinianus and' uma väeülembäleBelisariosõlõ käsü mässü väega maaha lüvväq. Umbõs 30 000 inemist tapõti. Pääle tuud es julguq kiäkiq avaligult Justinianusõ vasta naadaq.[1]

Bütsants Justinianus I valitsemisõ aol

Pääle mässü tulľKonstantinoopol üles ehitäq. Kõgõ kuulsamb hoonõq, miä Justinianusõ aol ehitedi, omHagia Sophia (Pühä Tarkusõ) pääkerik.[1]

Suurõmbajao Justinanusõ valitsusaost olľ Bütsants ummi naabridõgaq sõan. Hummogu puul pidi tä päält katõkümne aasta sõtoSassaniidõ suuŕriigigaq. Sõaga katõ riigi piiriq es muutuq. Justinianusõl läts' kõrdavandaalõ vällä ajaminõ Põh’a-Afrikast. Justinianusõ sõaväke juhtsõ timä väeülembBelisarios. Itaalian juhtsõ väki tõnõ ülembNarses. Bütsants võtsõ ärq kah Lõunõ-Hispaania.[1]

530.–550. aastil olľ Bütsandsin mitmit häti. Ilm muutu kõvva ja vili läts' hukka, miä lõppi näläaoga. Lisas olľ viil mitmit tulõmäepurgahuisi ja maavärinit. Kõgõ hullõmb olľ542. aastagal algusõ saanuqkatsk, miä om teedäq kah kuJustinianusõ katsk. Umbõs 30 milľonit inemist saiq hukka. Kesiri esiq jäi tõbitsõs, a tä parasi ärq. Bütsandsil läts' mitu sugupõlvõ tuust vällätulõmisõs.[1]

Kuulminõ ja perändüs

[toimõndaq |toimõndaq lätteteksti]
Hagia Sophia pääkerik Konstantinoopolin

548. aastagal kuuli keisrinnaTheodora.[2] Justinianus kuuli 565. aastagal umbõs 14. märtekuul. Täl es olõq latsi, selle sai timä perrätulõjas timä sõsarapoigJustinus II.[1]

Justinianus I olľ kimmähe ütś kõgõ silmäpaistvamb keisriBütsandsi aoluun. Tä om tunnõtHagia Sophia pääkerigu ehitämise jaCorpus iuris civilis (Rooma säädüisikogo) kokkopandmisõ poolõst.[2]

Lätteq

[toimõndaq |toimõndaq lätteteksti]
  1. ↑1,01,11,21,31,41,51,61,7Lygo, Kevin (2022).The Emperors of Byzantium. London: Thames & Hudson Ltd. Lk 73–83.
  2. ↑2,02,1Vseviov, David (2004).Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst. Lk 67–91.
Vällä otsit teedüskogost "https://fiu-vro.wikipedia.org/w/index.php?title=Justinianus_I&oldid=180624"
Katõgooria:
[8]ページ先頭
©2009-2026 Movatter.jp