NimmeIraan ommaq iraanlasõq esiq tarvitanuq joba sassaniide aost (226-650) pääle. Üleilmalidsõlt om tuud nimme naat tarvitama 1935. aastagast, inne tuud pruugiti õdagumaiõn nimmePärsiä. Ku om juttu kultuurist, tarvitõdas nii nimmeIraan kuPärsiä, poliitilidsõn kontekstin tarvitõdas täämbädsel pääväl õnnõ nimmeIraan.
Suurusõ poolõst (1 648 195 km²) om Iraan 18. maa kõgõn ilman. Sääl eläs üle 74 mill'ona inemise. Iraanist põh'a puul ommaqArmeeniä,Asõrbaidžaan,Türkmenistan jaKaspia meri (tuu takan ummakõrdaVinnemaa jaKasastan). Hummogu puul ommaqAfganistan jaPakistan, lõunõ puulPärsiä laht jaOmaani laht, õdagu puulIraak ja põh'aõdagu puulTürgü. PääliinTeheran om riigi kõgõ suurõmb liin nink poliitilinõ, kultuurilinõ, äri- ja tüüstüskeskus. Iraanil ommaq suurõq õli ja maagaasi varuq.
Iraanin om üts kõgõ vanõmbit üttejutti püsünüisitsivilisats'uunõ. Edimäne Iraani dünastia tekkü Eelami kuningriigin 2800 i.m.a. 625. tekkü ütine Iraani impeerium. Peräst tuud tull' Ahhemeniide riik, hellenistlik Seleukiide riik, Partia riik ja Sassaniide riik. 633-651 m.a.p. vallutiq Iraani araablasõq ja Iraanist sai Kalifaadi osa. Ku keskvõim muutu nõrgõmbas, tulliq 9.-10. aastagasaal võimolõ iraani dünastiaq (Samaniidiq, Buiidiq). 10.-11 aastagasaal häitsiq pärsiäkirändüs,filosoofia,arstitiidüs,tähetiidüs,matõmaatiga jakunst. Sõs tulliq Iraanin jälq võõra võimo (Gaznaviidiq, Seldžukiq, mongoliq) aoq. 1501 sai võimolõ jälq iraani uma - Safaviidõ - dünastia, miä kuulut' šiiaislami riigi amõtlidsõs usos. 1906 kuts' šahh kokko riigi edimädse parlamendi ja kinnüt edimädse põhisäädüse. PerästIraani riigipööret sai1. mahlakuu pääväl1979 Iraanist ammõtlidsõlt islamivabariik.
Iraan omÜRO jaOPECi asotajaliigõq. Iraani poliitilinõ süstem om põhjandõt 1979. a. põhisäädüsel. Šiia islam om riigiusk japärsiä kiil om riigikiil.
Eratosthenese maailmakaardi (perit umbõs aastagast 200 i.m.a.) rekonstrukts'uun, miä om tett 19. aastagasaal. Iraani või löüdäq nime Ariana (Aryânâ) alt.
Mesopotaamia kultuuri mõoalal tekkü Eelami riik, mink keskus oll' edimält Anshan ja II a.t. keskpaigast Susa. Eelami riik kest' niikavva ku tekküq Meedia riik ja Ahhemeniide riik. Indoõuruupa hõimoq aarjalasõq, kink umakeelitsest nimest sai ildampa maa nimi Iraan (airya - korgõlt sündünü,airyanam - korgõlt sündünüisi maa), rännässiq Iraani kiltmaalõ III ja II aastagatuhandal i.m.a. mitmõn jaon. II aastagatuhandal i.m.a. saiq nääq Iraani kiltmaa rahva hulgan inämbüse.
I aastagatuhanda edimädsel poolõl i.m.a. tekküq paigon, kon maad hariti, klassisuhtõq. Iraani põh'aõdagujaon tekkü Manna riik. Suurõmba jao maast vallut' ärqAssüüriä.
673-672. i.m.a. toimu Assüüriä-vastanõ määs ja tuu tulõmusõn luudi Meedia riik - edimäne peris iraanlaisi riik. 550 haard' võimo Parsa (täämbädse päävä Fars) maakunna valitsõjaKyros II, kiä lõi Ahhemeniide riigi ja valits' aastagil 558-530 i.m.a. Tä vallut'Lüüdiä,Foiniikia jaBabüloonia. Timäaignõ Pärsiä poliitiga oll', et paigapäälitsit rahvit ja uskõ piät avvostama, vallutõt maiõ valitsõmiskõrraldus jäteti samas. Tuu peräst peetäs tedäAasian hää sõnaga meelen. Nuuq põhimõttõq kestiq Pärsiä poliitigan 7. aastagasaani m.a.p. Kyros sai 530 i.m.a. sõakäügil hukka.
Kyrosõ poigKambyses II (valits' 530-522 i.m.a.) jakas' esä tüüd ja vallut' manoEgüptüse. Ku Kambyses kuuli, tekkü võitlus võimo peräst ja lõpos kuulutõdiq kuningasDarius (Dareios) I (valits' 522-486 i.m.a.). Kyros II ja Darius I aol oll' Pärsiä riik suurõmb ku ütski tõõnõ riik aoluun inne tuud oll' olnuq. Tollõ piiriq küündüqIndusõ jõõstVaihõmereni jaAnatooliast (Türgü) Egüptüseni. 5. aastagasaa edimädsel poolõl sõdisi PärsiäKreekaga (Kreeka-Pärsiä sõaq) ja sääl näil kuigi häste es lääq.
Ahhemeniide riigi kõgõ suurõmbaq piiriq umbõs aastagal 500 i.m.a.
Aleksandri Suurõ väeq purustiq Ahhemeniide riigi 334-330 i.m.a. Pääle Aleksandri surma lagosi kunaginõ ilmariik tükes. 312-250 i.m.a. valitsiq Iraanin Seleukiidiq, keskvõim oll' küländ nõrk ja levisi kreeka kultuur. Peräst tuud oll' Iraan aastagani 226 Partia riigi osa, midä juhtõ Aršakiide dünastia. Tuu oll' iraanlaisi kolmas dünastia, miä kest' viis aastagasata. 160-140 i.m.a. vallutiq nääq Meedia, Eelami, Babüloonia ja Assüüria. VäkevRooma riik püüde hummogu poolõ tungi, a 300 aastaga joosul (1. aastagasaa keskpaik i.m.a. - 3. aastagasaa keskpaik m.a.p.) tä Partiast jako es saaq. Tuu ao joosul peiq Rooma ja Partia maaha viis sõta. Näütüses kuulsa rooma väejuhiMarcus Antoniusõ juhit sõakügil Partia vasta 36. a. i.m.a. sai hukka 32 000 miist. Partia trumbis oll' soomustõt rassõ ratsavägi ja kipõ ja kerge vibulaskjidõ ratsavägi.
Pärsiä ja Meedia sõameheq. Gravüür Persepolisõn.
224 kõrvald' Farsi valitsõjaArdašir (valits' 224-239) aršakiidiq võimolt ja lõi Sassaniide dünastia (224-651). Kehtestediq tukõv keskvõim, Kavad I ja Husrav I aol reformiti majandust ja valitsõmist. Ku Seleukiidel ja Aršakiidel oll' vasallõ süstem, sõs Sassaniidõl (nii niguq Ahhemeniidelgi) olliq valitsõjaq, kinka pand' kotussõ pääle imperaatri esiq ja kiä pidiväq alluma keskvalitsusõlõ. Sassaniidiq sõdõq Rooma riigiga ja ildampaBütsantsiga Lõunõ-Araabia, Egüptüse, Mesopotaamia, Süüriä,Armeeniä ja Väiko-Aasia peräst. Sassaniidõ riik oll' suurusõ poolõst tõõnõ iraanlaisi riik peräst Ahhemeniide umma. Rooma riik oll' kah suurõmb, a näide väeq saiq mitmõl kõrral lüvväq, muuhulgan Ardašir I, Šapur I ja Šapur II käest.
Sassaniidõ riik oll'siiditii pääl ja tiinse häste transiidist. Sassaniidõ ao lõpos toodõti esiqsiidi,rõivakaupo, Pärsiä vaipo, naha-,metali- ja juveelituutit,villa; söögias'ostvilja,oliiviõlli,datlit,rosinit jm.Kaubandusõ üle oll' riigi kontroll, kaupo liikmist soodustõdiq infrastruktuuri välläehitämisega. Oll' olõman ammõtnigõ klass, korgõmb aristokraatia, madalamb aristokraatia (ratsaväeläseq), vaimuliguq. Sassaniidõ riigikiil oll'pahlavi kiil, midä kirotõdiq aramea tähistün; tuu oll' edimäne pärsiä uma kultuurkiil. Sassaniidõ kaolt jovviqIndiast perit "Tuhanda ja üte üü jutuq" araablaisini. Kultuurikeskus oll' Gundišappur, sääl oll' Akadeemia, kohe tull' kokko pall'o haritlaisi, muuhulgan ka Kreekast.
632 naksiq araablasõqAraabia puulsaarõlt Sassaniidõ riiki ründämä. Tuu oll' sisetülüden nõrgõnõnuq ja es sutaq vasta pandaq.
Araablasõq vallutiq Sassaniidõ riigi 633-651. Iraanist saiKalifaadi osa. Mässoq araablaisi vasta surutivaq maaha.
Iraan umbõs aastagal 1000
7.-15. aastagasaani oll' pärsläisi poliitilinõ matalsais. Tuul aol valits' kokko umbõs 20 dünastiat, noist 4-5 pärsläisi umma. Samal aol olliq pärsläseq araablaisist kultuurilidsõlt üle. Araablasõq umma islamit nii väega pääle es pressiq. Tõõsõt usost inemiisi käest võeti massõ. Rahvaq segi es lääq, tuuperäst et araablasõq es tohiq vallutõt rahvist inemiisiga üten elläq. Iraanlasõq lätsiqzoroastrismiltislamilõ üle aopikku, 9. aastagasaas oll' suurõmb jago Iraani inemiisi joba islamiusko. Zoroastrism kuundu Parsa provintsi, kon tä häitses' 9.-10. aastagasaal ja peräst tuud piaaigo häädü. 9.-12. aastagasaal lõiq iraanlasõq klassikalidsõ islami: panniq kirjakoraani kommõntaariq, kor'assiq kokko sunnaq.
Pärsläisile mud'oki es miildüq araabia valitsus. Hummogu-Iraanist Horasanist naas' pääle mäss, midä juhtõ Abu Muslim ja miä 750. a. kukut' Omaijaadiq. Võimolõ tulliq Abbassiidiq. Noidõ aol suurõnõsi Kalifaadi poliitilidsõn ja kultuurielon iraani ülikide mõjo. Pääle Abbassiidõ tulliq Samaniidiq ja Buiidiq.
10.-11. aastagasaal kasvi joudsahe Iraanimajandus, ehitediq suuri nessütüssüstemme, kasviq liinaq jakaubandus, edesi lätsiqkäsitüü jakunst. Kiräkeeles sai pärsiä (dari) kiil. Tollõn panti kirja pall'o ilo- ja tiidüskirändüst.
1220-56 vallutiq Iraanimongoliq. Nääq laastassiq suuri maa-allo, häötiq liino, tapiq hulka inemiisi ja kehtestiq rängäq massuq. Arvatas, et mongoli vallutuisi käügin tapõti kolm neländikku Iraani kiltmaa elänikest (10-15 mill'onat inemist). Inne mongoleid olnuq rahvaarvoniq jouti mõnõn Iraani paigan viil 8 aastagasata ildampa, 20. a.s. keskpaigas.
13.-14. aastagasaal oll' Iraan Hulagiidõ riigi tuumik. Peräst tuud jagonõsi maa mitmõ dünastia valduisis. 14. aastagasaa keskpaigan kuuli katsku 30% rahvast. 1380-93 vallut' IraaniTimur.
Kuigi Iraanin võeti üle islamiusk, es võetaq sääl üle araabia kultuuri. Arõndõdiq umma iraani (vai pärsiä) islamit, mitte araabia islamit. Tuu iraani islam üten sufismiga liiku edesi Türkü, Ottomani impeeriummi ja Indiahe.
Vahtsõst pärsiä keelest, miä kujosi vällä keskpärsiä keelest, sai tähtsä indoõuruupa kiil. Vahtsõhõ pärsiä kiilde võeti pall'o lainsõnnoaraabia keelest, nuuq lainat sõnaq saiq sakõstõ tõõsõ tähendüse. Saman kirot' iraanlanõ Sibawayhi nt. araabia keele grammatigaraamadu.Tiidüsen jafilosoofian tarvitiq iraanlasõq araabia kiilt, tuu kaudu joudsõq näide tüüq suurõmba hulga inemiisini üle ilma, ku kunagi inne. Pääle 10. a.s. tarvitõdi tiidüsest, filosoofiast, aoluust, matõmaatikast, muusikast vai arstitiidüsest kirotamisõs araabia keele kõrval ka pärsiä kiilt, midä panti kirja modifitseeritün pärsiä-araabia tähistün. 10.-11. aastagasaal oll' Pärsiä kõgõ tähtsämb tiidüskeskus kõgõn ilman, häitsiq ka kirändüs ja kunst.
Edimädse šiia-islamistligu Iraani riigi (Safaviidõ riigi) lõi šahhIsmail I. Safaviidõ korgaig oll'Abbas I Suurõ aol. Safaviidiq sõdõq sakõstõ Ottomani impeeriumi, usbeki hõimõ jaPortugali impeeriumiga. Safaviidiq veiq pääliina Tabrizist Qazvinihe ja säält Isfahani. Safaviidõ aol muutu riik tugõvahe tsentraliseeritüs, proomiti modõrnisiiri sõaväke, arõndõdiq kaubasuhtitÕuruupa maiõga, peeti luku kunstist ja luudi umaperäneehitüskunsti stiil. 17. aastagasaa lõpon jäi riik nõrgõmbas ja 1722 tei pohtuni mässäjäq Kandahari Hotakisõgaq Safaviidõ dünastialõ lõpo. 1735 jälq ai afšaari hõimo päälikNadir-khaan pohtuniq Isfahanist vällä, kuulut' hindä 1736 šahhis ja lõi pall'odõ sõakäükega suurõ riigi, miä võtt' hindä ala Iraani,Afganistani,Taga-Kaukaasia ja Belutšistani. 1747 tapõti Nadir ärq ja valitsõjas sai Karim-khaan Zandi. Tollõ valitsõmisaig (1760-79) oll' raholik ja rahvas elli häste. Pääliinas saiŠiraz.
1794 sai võimolõ Kadžaarõ dünastia, pääliinas saiTeheran ja luudi kuulõ süstem. Iraan pidi mito sõtaVinne impeeriumi vasta, kon kaot' umaq valdusõq Taga-Kaukaasian nink and' Turkmantšai lepüngiga (1828) Vinnemaalõ iinõiguisi kaubandusõn. Iraan oll' sunnit tegemä ka kehväq lepüngiqÜtiskuningriigiga (1838),Prantsusmaaga (1855) jaAmeeriga Ütisriikega (1856). Šahh Nasir ad-Dini valitsõmisaol (1848-96) sattu Iraan tugõvahe sõltuvustõ Vinnemaast ja Ütiskuningriigist, kiä haariq hindä kätte kontrolli Iraani tolli, rahandusõ, maavarro ja tähtsämbide sõaväeossõ üle. Sõski jäi Iraan hindäperi riigis ja tedä es koloniseeritä nii niguq timä piiririikega tetti.
7. rehekuu pääväl1906 kuts' šahh kokko konsultatiivparlamendi ja kinnüt'30. joulukuu pääväl 1906 Iraani edimädse põhisäädüse. Iraanin olliq rahotuq ja revoluts'oonilidsõq aoq.
1925. a. kukut' Reza-khaan nõrgas jäänüq Kadžaarõ dünastia ja lask' hindä šahhis kuulutaq. Reza-šahh algat' industrialisiirmise,raudteie ehitämise ja haridussüstemi modernisiirmise. 1930.-ndide lõpon naas' Iraan poliitilidsõlt ja majanduslidsõlt läbi käümäS'aksamaaga. 1941. a. vallutiq Ütiskuningriik ja Vinnemaa Iraani, et saiaqTõõsõn Ilmasõan pruuki Iraani raudteid. Reza-šahh pidi uma trooni andma pujalõ Mohammad Reza Pahlavilõ. 1951. a. sai pääministris Mohammed Mosadegg. Tä riigist' õlitagavaraq ja õlitüüstüse nink sai Iraanin väega populaarsõs. Tuu es miildüq Ütiskuningriigilõ ja USA kõrrald' Mosadeggi vastalidsõ riigipüürde (Opõrats'uun Ajax).
Pääle tuud muutu Mohammad Reza Pahlavi valitsõminõ kõrrast autoritaarsõmbas. USA toetusõga modernisiirse šahh kipõstõ Iraani infrastruktuuri, a samal aol häöt' tävvelidselt poliitilidsõ oposits'ooni. AjatollaRuholla Homeinist sai šahhi suur kriitik. Tä võeti kinniq ja panti 18 kuus vangi. Ku Homeini 1964. a. vallalõ lasti kritisiirse tä avaligult USA-d. Tuu iist saadõti tä Iraanist vällä, edimält Türkü, sõs Iraaki ja lõpos Prantsusmaalõ.
Iraani Islamipööreq naas' pääle 1978. a. vahtsõaastakuun. Olliq meeleavaldusõq šahhi vasta ja suurõq streigiq. Šahh pagõsi maalt ja ajatolla Homeini tull' tagasi Teherani. Referendumi põh'al kuulutõdiq Iraan 1. mahlakuu pääväl 1979 islamivabariigis. 1979. a. joulukuun naas' kehtimä vahtsõnõ põhisäädüs, mink perrä riigi kõgõ korgõmbas juhis sai ajatolla Homeini.
Riigipüürden oll' Iraani sõavägi nõrgas jäänüq.1980. a.22. süküskuu pääväl läts'Iraak Iraanilõ kallalõ ja naas' pääleIraani-Iraagi sõda. 1982. aastagas lüüdi Iraagi väeq Iraanist vällä, a sõda kest' viil 1988. aastaganiq. Hukka sai 500 000 - 1 000 000 iraanlast.
Ku Kaspia mere viir ja Khuzestan vällä arvata sõs om Iraan Iraani kiltmaa pääl. Tä om üts mägitsempi maid kõgõn ilman. Egal puul ommaq mäki vüüq ja noidõ vaihhõl oroq vai tasatsõmbaq paigaq. Rahvarohkõn Õdagu-Iraanin om ka kõgõ inämb mäki. Sääl ommaq näütüsesKaukasusõ mäeq,Zagrosõ mäeq jaAlborzi mäeq. Alborzin om ka Iraani kõgõ korgõmb mägiDamavand minkal korgust om 5610 miitret. Tuu om ültse kõgõ korgõmb mägiEuraasian, miä jääsHindukušist õdago poolõ.
Lajaleheline mõts Gilani provintsin
Iraani põh'aossa katvaq paksoq vihmamõtsaq (šomaliq) ja Iraani džungliq. Hummogu-Iraanin ommaq päämädseltkõrbõq, noidõ hulgan Iraani kõgõ suurõmb kõrbõ Dasht-e Kavir (vai Suur Soolakõrbõ) ja Dasht-e Lut. Viil löüdüs sääl soolajärvi. Kõrbõq ommaq sääl tuuperäst, et mäevüüq näide ümbre ommaq niipall'o korgõq, etvihmapilveq päse-iq noist üle vett tuuma. Ainugõsõq suurõq tasamaaq ommaq Kaspia mere veeren ja Pärsiä lahõ põh'aotsan Shatt al-Arabi jõõ veeren. Vähämbit tasamaid või viil löüdäq Pärsiä lahõ veerest, Hormuzõ kitsusõ ja Omaani mere veerest.
Iraaniilmastu om suurõmban jaon kõrbõlinõ vai puulkõrbõlinõ, õnnõ Kaspia mere veeren om tä subtroopilinõ. Kaspia mere veeren om lämmind parasjago (0-29 kraati) ja satas kah küländ pall'o. Õdago puul Zagrosõ mäkin saavaq inemiseq miinuskraatõ kah tundaq ja sääl satas lummõ. Hummogu- ja Kesk-Iraanin om kõrbõilm, kon satas alla 200 mm aastagan. Suvõ keskmäne lämmi või ollaq üle 38 °C. Lõunõ-Iraanin Pärsiä lahõ ja Omaani mere veeren ommaq pehmeq talvõq väega nesseq ja palavaq suvõq.
Iraani majandus om sego kesksest planiirmisest, nafta ja suuri ettevõttidõ riigiumandist, väikost põllumajandusõst ja väiksist erääridest ja teenindüsettevõttist.
Iraanin eläs mitmõst rahvast inemiisi, kink taustas om põlinõ pärsiä kultuur. Rahva inämbüs kõnõlõs iraani kiili (pärsiä kiilt ku imäkiilt kõnõlõs 65 %), viil kõnõldas turgi kiili (noist kõgõ tähtsämb omasõrbaidžaani kiil) ja Lõunõõdagu-Iraaninaraabia kiilt.
Täpsit andmit, ku pall'o määntsestki rahvusõst inemiisi Iraanin om, olõ-iq. Mõnõq organisats'ooniq ommaq umaq arvoq vällä paknuq. Kongressi Raamadukogo om paknuq niimuudu:pärsläisi 65%,asõrbaidžaanlaisi 16%,kurdõ 7%,luurõ 6%,araablaisi 2%,belutšõ 2%,türkmeene 1%, tõisi om veidemb. Raamadu "CIA World Factbook" perrä: pärsläisi 51%, asõrbaidžaanlaisi 24%, gilianõ ja masenderaanõ 8%, kurdõ 7%, araablaisi 3%, belutšõ 2%, luurõ 2%, türkmeene 2%, tõisi veidemb.
Iraani rahvaarv om 20. a.s. tõõsõl poolõl väega virka kasunu. Ku 1956 elli sääl 19 mill'onat inemist, sõs 2009. aastagas oll' rahvaarv joba 75 mill'onat. Perämädsel aol sõski niipall'o latsi inämb ei sünnüq. Arvatas, et Iraani rahvaarv stabilisiirüs 2050. a. 105 mill'ona man. Üle katõ kolmandigu rahvast om alla 30 aastaga vanaq. Kirja tund 83% inemiisist. Üliopilaisist ommaq joba üle poolõ naasõq.
Iraani ammõtlinõ riigiusk om šiiaislam, tuud usko om 90-95% Iraani inemiisist. 4-8% iraanlaisist (päämädselt kurdiq ja belutšiq) ommaq sunni muslimiq. 2% ommaq mittemuslimiq, muuhulganzoroastristiq,juudiq,krõstlasõq,bahaiiq, mandealasõq,hinduistiq, jeziidiq ja jarsaniq.
Iraani kultuur om sego muistidsõst kultuurist (miä oll' inne islami tulõkit) ja islamistligust kultuurist. Tä om olnuq üts kõgõ mõokamb kultuur Kesk-Hummogumaal ja Kesk-Aasian. Pärsiä kiilt om sääl 2. aastagatuhanda joosul peet harit inemiisi keeles ja inne tuud usotallituisi keeles. Üts tähtsämb aig Iraani kultuuri jaos oll' Sassaniidõ aig. Sõs mõot' iraani kultuur niiHiinat,Indiat kuRooma riiki, nuuq mõotusõq jovviq eski Õdagu-Õuruupahe jaAfrikahe. Iraanist saiq mõotuisi nii Õuruupa ku Hiina keskaignõ kunst.
Pääle islami umasvõtmist ommaq islamirituaaliq saanuq osas Iraani kultuurist. Noist kõgõ inämb ärqmärkmist väärt om Hussein ibn Ali mälehtämine. Ega aastaga Ašura-pääväl võtt inämbüs iraanlaisi (noidõ hulgan armeenläseq ja zoroastristiq) ossa palvõtamisõst Karbala tapõlusõ märtride iist.
Iraani põhisäädüse 15. artikli ütles, et "(Iraani) riigikiil ... ompärsiä kiil ... (ja) ... pääle pärsiä keele om lubat piirkundliidsi ja hõimokiili pruukiaokirändüsen ja massimeediän nink noidõ kirändüse oppamisõ jaos koolin". Suurõmb jago kiräsõnna ja saatit ommakiq pärsiä keelen, noid om viil kaasõri,kurdi,araabia jaarmeeniä keelen. Pärsiä kiil kuulus indoõuruupa kiili iraani harro. Kõgõ vanõmbaq lövvetüq pärsiäkeelidseq tekstiq ommaq perit Ahhemeniide riigi aost ja noid om pääle Iraani lövvet viil Iraagist, Türgüst ja Egüptüsest.
8. aastagasaal arabiseeriti pärsiä kiilt peris kõvva ja tuud naati kirotama modifitseerit araabia tähistün. Tuu vasta tekkü liikminõ pärsiä keele tugõmisõs. Tuu liikmisõ ütes tähtsämbäs sündmüses sai iraani rahvuseeposõ "Šahname" (pärsiä keelen: "Kuningidõ eepos") kirotaminõFirdausi (935-1020) puult. Tuu and' iraanlaisi hindätiidmisele kimmäst tukõ ja osalt võiollaq teno tollõ om pärsiä kiil püsümä jäänüq.
Araabia keele kõrval om pärsiä kiil olnuq tõõnõ tähtsä kirändüs- ja tiidüskiil islamimaailman, innekõkkõ Anatoolian, Kesk-Aasian ja Hindustani puulsaarõ pääl.Luulõq om väega tähtsä osa pärsiä kultuurist. Luulõt om tarvitõt pall'odõn klassikaliidsin pärsiä kirätöien, nii kirändüsen, tiidüsen ku metafüüsikan. Tõisi hulganGoethe om pidänü pärsiä kirändüst ütes tähtsäs osas maailmakirändüsen.
Õdagumaiõ lugõjidõ hulgan ommaq vast tunnõtumbaq iraani luulõtajaqRumi jaUmar Hajjam, kuigi pall'oq iraanlasõ pidäväqHafezit,Saadit, Nezami Attarit, Sanaiid, Nasir Husravi ja Džamit vähämbält sama tähtsis. Iraani luulõtajidõ raamatit om ümbre pant õdagumaiõ kiilihe 1634. aastagast pääle.
Iraani kunstil om pikk ja rikas aolugu. Kuulsaq ommaq iraaniehitüskunst,maalikunst, vaibakudaminõ, kalligraafia, savitüü ja metalitüü. Vaibakudaminõ pärsiä kultuuri üts hinnatumb osa ja tuu kunst om perit joba muistitsõst Pärsiäst. Pärsläseq olliq üteq edimädseq, kiä naksiq tarvitamamatõmaatikat, geomeetriät jatähetiidüst ehitüskunstin. Nääq ommavaq häste mõistnuq ehitäq suuri kuplikatussit, midä või pall'o nätäq basaarõ jamošeede man. Suurõmbist huunist om ehitet pall'o paleesit ja mošeesit. Iraanin om pall'o galeriisit ja sääl om üts maailma kõgõ suurõmb ja kallimb kalliskivikogo.
Arkeoloogiliidsi ehitüskunsti mälestiisi arvo poolõst om Iraan UNESCO perrä maailman 7. kotussõ pääl. 15 Iraani arkitektuurimälestist om UNESCO maailmaperändi nimekirän.
Muistidsõq iraanlasõq ehitiq kanattõ (joogivii- ja nessütüssüstemme) ja jaktšallõ (iä hoitmisõ huunit), et vett ja iäd hoita. 3.-7. aastagasaal (Sassaniidõ dünastia aigo) häitsiq Iraanin luudustiidüseq. Sääl tunnõti muuhulgan kakreeka filosoofiat. Ku Iraan kuuluKalifaati, mõot' iraani filosoofiat araabia filosoofia ja usofilosoofian sai päämädsesšiism. Edimänetuulõkivi ehitediq Iraanin 9. aastagasaal. 8.-11. aastagasaal lätsiq häste edesimaatiidüs (al-Balhi, al-Istahri),arstitiidüs (Ibn Sina, ar-Razi) jamatõmaatiga (Umar Hajjam). Kõgõ vanõmbaq teosõq aoluu kotsilõ kirotõdiq 10.-11. aastagasaal (Ata Melik Džuveini ja Mirhond). Edimädse pärsiä sõnaraamadu tekk' 10. aastagasaal Abu Hafs Sugdi. 11. aastagasaast om perit Asadi Tusi kirotõt sõnaraamat "Lugate Furs". 13. aastagasaa kõgõ kuulsamb tiidläne Nasir ad-Din Tusi lõi Marage tähetorni (1259). 16.-17. aastagasaal, niinimitet isfahani renessansi aigo naati jälq inämb tegelemä filosoofiaga.
Etanuuli opõvaq edimädsenä tundma pärsiä alkeemiguq (nt. Muhammad ibn Zakariya Razi). Keskaol hoiõti Pärsiän alalõ ja arõndõdiq edesi Vana-Kreeka ja Vana-Pärsiä filosoofiat ja matõmaatikat. Gundišapuri Akadeemiä (Gundišapuri liinan) oll' illatsõl antiikaol tunnustõt tiidüskeskus ja 6.-7. aastagasaal oll' tä kõgõ tähtsämb arstitiidüse keskus maailman. Tol aol sai Pärsiäst tiidüsriisto tegemise paik ja tä oll' hinnat noidõ korgõ kvaliteedi poolõst 19. aastagasaani.
19. aastagasaal anniq tiidüse arõngulõ huugu Mirza Tagi-khaani reformiq (1849-51), Teherani polüteknilidsõ kooli luuminõ,trükükunst jm. S'ooilmaaigsõlõ tiidüsele panti alos 20. aastagasaa edimädsel kolmandikul. Täämbädsel pääväl püüd Iraan umma tähtsät kotust tiidüsen tagasi saiaq. Aastagil 1996-2004 kasvi Iraani tiidüspublikats'uunõ arv kümnekõrdsõs. Kasvu kibõhusõ poolõst om tä edimäne riik maailmanHiina iin. Tä om tukõvkeemiän,füüsikan ja arstitiidüsen. Iraanil om uma tuuma- ja kosmosõprogramm.
_4.jpg)
