Eesti Vabariik om väiku riikÕuruupan, mink ümbre om õdagu ja põh'a puulÕdagumeri (põh'anSoomõ laht'), lõunõ puulLäti ja hummogu puulVinnemaa.Mereveere pikkus om 3794 km. Maapiiri pikkus om 633 km, säälhulgan 339 km Lätiga ja 294 km Vinnemaaga.
Eesti pindala om täämbädsel pääväl 45,226 km², innetõist ilmasõta oll' tuu põrõhõlladsõst suurõmb.
Eesti kõgõ suurõmb liin om pääliinTalliin. 1,3 mill'oni inemisegaq om Eesti üts vähämbitÕuruupa Liido riike.
NimmeEstonia köüdetäs vanno aestidõ nimega, kedä edimäst kõrda mainits Rooma aoluulanõ Tacitus umbõs aastagal98 uman raamatun "Germania" kujolAestiorum gentes,Aestii, ildampa om taad nimme kirotõtHestis (Cassiodorus, 523–526),Aesti (Jordanis, 551),Aisti (Einhard, 830),Esto,Estum (Wulfstan, 887),Iste (Widsith, 10. saj). Aestõ peetäs inämbältjaolt baltlaisis (kiä es kõnõlõqõdagumeresoomõ kiilt) vai hoobis preisläisi hõimos, selle et seletüseq näide kotsilõ pandvaq nää põrõhõlladsõ Kaliningradi piirkunda. Viil om arvat, etaestiq olliq kõik rahvaqÕdagumerest hummogu poolõ, selle et nime ütes alusõs om peet germaani tüvveost- (öst-, est-), miä tähendäs hummogut, päävä nõsõmisõ puult. Ao joosul võisõ nime tähendüs kitsembas muutudaq ja jäiäq lõpus tähendämä õnnõ põrõhõlladsõ Eesti alla ja taa kandi inemiisi.
Niimuudu märgeq skandinaavlasõq, kiä ummi saagadõ seen (kirjä pant 13. aastagasaast alatõn, aq kõnõlõsõq 1. aastagatuhandsõ keskpaigast) kirodiqAistland (Gutasaga) jaEistland (Ynglingrite saaga, Saaga Harald Kaunishiusõst, Olaf Trygvessoni saaga, Saaga Olaf Pühäst, Svirrerasaaga, Örvar-Oddri saaga). 11. aastagasaa Roodsi ruunikivi pääl om kiräni estlatum, "Eesti maiõ pääl". Skandinaavlaisilt lätś taa nimi edesialambs'aksa (Ehstland) jaladina kiilde (Estonia, Hestonia)
Inne Nõvvokogoliido okupatsiooni pruugiti nimme kirotamisõl ka kujjoEesti Wabariik.
Lätläseq ütleseq Eesti kotsalõIgaunija vana Ugandi muinasmaakunna perrä, suumlasõq ütleseq Viromaa maakunna perräViro.
Eesti põhisäädüse perrä om Eesti esiqsaisva ja hindäperi demokraatlik vabariik, kon kõgõ korgõmba riigivõimu kandja om rahvas. Kõgõ korgõmbat riigivõimu tege teos rahva helüõiguslikõ kundlaisildõRiigikogo valimisõ ja rahvahääletämisega.
Eesti Vabariik om Õuruupa Liidon, Schangeni ruumin ja õurotsoonin, miä tähendäs, et Eesti Vabariik om tiidsä umast hindäperi olõmisõst osa ärq andnuq, näütüses uma raha, ja peri täütmä Õuruupa Liido õigusnormõ. Riigikohtu seletämse perrä om Õuruupa Liido õigus Eesti jaos kõgõ suurõmb, Eesti põhisäädüsest saa täütä tuud ossa, minkaq Õuruupa Liido normiq kuunkõlan ommaq vai tuud, midä Õuruupa Liido õigus ei kõrraldaq. Et Eesti om Õuruupa Liidon, ommaq kõik Eesti Vabariigi kundlasõq õkva ka Õuruupa Liido kundlasõq.
Eesti om parlamentaarnõ vabariik, kon säädüseandjat võimu tege teosparlamentRiigikogo, minkal om 101 liigõt. Riigikogo liikmõq valitas nelläs aastagas. Riigikogo vali egä 5 aastaga takast presidendi.
Võim om jaet kolmõs haros:
Säädüseandja võim: Riigikogo võtt vasta säädüisi ja otsussit, kuulutas presidendi ettepanõkiga vällä sõasaisosõrra, miihi püssä ala tuumisõ ja lakja saatmisõ, võtt vasta riigi rahaplaani, astus Eesti rahva, riikevaiõliidsi ettevõttidõ ja tõisi riike ette avalduisi ja deklaratsioonõga ja aja kõrda muid riigielo küsümüisi.
Täüdeviijä võim: Vabariigi Valitus vii täüde riigi sise- ja välläpoliitikat, juhatas valitsusasutuisi tegemiisi, kõrraldas säädüisi, Riigikogo otsustõ ja presidente aktõ täütmist ni and säädüse perrä ja täütmises määrüisi ja kõrralduisi.
Kohtuvõim: I astmõ kohtuq ommaq maakohtuq ja tallituskohtuq, II astmõ kohtuq ommaq ringkunnakohtuq ja III astmõ kohus om Riigikohus, miä kaes kassatsiooniga läbi kohtulahendiid, parandas kohtuviko ja täüt põhisäädüse jerelevalvõt. Riigikohtun om 19 kohtunikku. Riigikogtu edimehe nimmas perlament presidendi ettepanõkiga.
President om Eesti riigipää. President om Eesri riigikaitsmisõ kõgõ korgõmb juht ja tä kuulutas Eesti vasta suunat sõalidsõ opõratsiooni kõrral vällä sõasaisokõrra ja miisi püssä ala kutsmisõ. President om Eesti edüstäjä rahvidõvaihõlidsõn läbikäümisen, tä kuulutas vällä Riigikogo valimidsõq, and vällä säädüisi ja algatas põhisäädüse miitmist. President nimmas Riigikohtu ettepanõkil ammõtihe kohtuniguq, nimmas ja tege vallalõ valitsusõ ja kaitsõväe juhataja ettepanõkiga ammõtist kaitseväe juhtkunna, and riiklikke avvutasosot, sõaväeliisi ja diplomaatilisi avvuastmiid ni nimmas ammõtihekaitsõväe ülembäjuhataja.
Eestit mõotas parravüü huuaolinõ kliima. Tuu tähendäs, et tan om selgehe neli aastagaaigo: suvi, talv, kevväi, süküs. Eesti keskmäne korgus on 50 meetrit merepinnast ja kõgõ korgõmb kotus omSuur MunamägiVõromaalHaanin 317,4 miitrit üle merepinna.
Eesti Vabariik om jaet 15maakunnas. Maakunnaq ommaq jaeduqvallos jaliinos, miä ommaq paigapäälidse umavalitsusõ ütsüseq.
Eesti valitsõmisjaotus om tegünüq aastagasato joosul ja tuud om vajahusõ perrä ao joosul muudõt. Suurõb jago põrõhõllõdsist maakunnist olliq olõman joba 18. aastagasaal. 20. aastagasaa edimädsel poolõl tetti kats vahtsõt maakunda:Valgamaa jaPetserimaa. Eesti oll' inne tõist ilmasõta jaet 11 maakunnas: Lääne-, Harju-, Järva-, Viro-, Pärno-, Villändi-, Tarto-, Valga-, Võro-, Petseri ja Saarõmaas. Tõõsõq, nigu Hiiumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa ja Raplamaa ommaq tettüq ildampa tõisi maakundi lõikõn.
Päält Eesti Vabariigi luumist 1918. aastagal säädüq vallaq Eesti tähtsämbis valitsõmisütsüisis. Varrampa olliq päämädsis ütsüisis aastagasato joosul säädünüqkihlkunnaq. Valloga panti kokko ka mõisamaaq, miä innembi sinnäq es kuuluq. Tuust aost saadik om valdo kõrrast veidembäs jäänüq. 1939. aastagal tetti 248 vahtsõt valda. 2017. aastaga lõpuniq oll' egän maakunnan maavalitsus, midä juhti maavanõmb, kiä oll' paiga pääl riigi puult. Valitsus pand' maavanõmbaq ammõtihe viies aastagas.
Valdo ja liino iistsaisus om volikogo, miä valitas võrdõlisõ valimissüseetmiga nelläs aastagas. Volikogo suurus olõnõs valla vai liina inemiisi arvust. Umavalitsuisi täüdesaatja organ om valla- vai liinavalitsus. Vallaq ja liinaq võivaq ütiste huvvõ kaitsmisõs ja täütmises tetä liite.
Kõgõ vanõmbaq kultuurinättüseq Eesti maa pääl ommaq Pullist ja Kundast lövvet Kunda kultuuri välläkaibmisõl lövvedüq as'aq.
Lõunõ-Eestin, esiqerälidseltMulgimaal, jäieq mitmõq vanaperälidseq kultuurinättüseq kõgõ kavvõmbas alalõ. Eesti rahvakultuuri saisukotusõst ommaq kõgõ kavvõmb pia tervel maal olnuq vana rahvalaul (vaileelo), rehetarõ, rüäleib, pulma- ni joulukombõq ja hingiaig.
Seo ilma aigu ommaq eesti kultuuri umaq jäleq jätnüq kipõ tehniga edesiminek ja massikultuur. Säälsaman peetäs ka vanna rahvakultuuri tähtsäs, Eestin om kümnit tuhandit rahvakultuuriga köüdetüid inemiisi, lauldas vanno laulõ, mängitas pille, tetäs kasitüüd.
_-_115.jpg)
