Opilaisi protsõnt, kiä opisõq baskikiilsin koolõn (2000–2005)Baskikeelitside maakundõ kotus Hispaanian ja Prantsusmaal
Baski kiil (baski keeleneuskara) om kiil, midä kõnõldas põh'aõdagu-Hispaanian ja lõunõõdagu-Prantsusmaal alal, midä kutsutasBaskimaas. Baski kiilt kõnõlõs umbes 700 000 inemist, kinkast inämbüs kõnõlõsõq pääle baski keele viilhispaania vaiprantsusõ kiilt. Ammõtlidsõs keeles om baski kiil Hispaanian Baski autonuumsõn piirkunnan ja Navarra autonuumsõ piirkunna põh'a- ja keskjaon.
Baski keelel om pall'o murdit, miä ommaq väega elojovvulidsõq. Esiq autoriq eräldäseq 7-9 murrõt[1]. 1970. aastagil luudi ka standardkiil, midä opatas koolin ja tarvitõdas meediän. Standardkiil om luud gipuzkoa ja lapurdia murdidõ põh'a päält.
Baski keelel olõ-õi teedäq üttegiq sugulaskiilt (tä omisolaatkiil). Taad om proovit köütäq näütüsesAfrigaberberi kiili ja Kaukaasiakartveli kiiliga, a ka mõnõindo-õuruupa keelega. Mõnõq keleuurjaq pidäväq baski kiilt perräjäänüs keelist, midä kõnõldi taan piirkunnan inne ku indo-õuruupa keeleq sääl levimä naksiq[1].
Baski kiil om pääas'aligult aglutiniirjä (kokkokliipjä) kiil. Taan om esiq keeleoppuisi perrä 153 vai inämb käänüst ja õigõ pall'o tegosõna jakkõ ja tunnussit. Tõisist Õuruupan kõnõldavist keelist om baski kiil tõistmuudu tuu poolõst, et taa om absolutiiv-ergatiivnõ kiil. Tuu tähendäs, et subjekti käänüs sõltus tuust, kas lausõq om tsihilinõ vai olõ-õi. Ku lausõq om tsihilinõ, sis om subjekt ergatiivsõn ja objekt absolutiivsõn käänüssen. Ku lausõq olõ-õi tsihilinõ, sis om subjekt absolutiivsõn käänüssen.
Kuiki Baskimaa om Hispaania ja vähämbält jaolt Prantsusõ riigi osa, käüväq siski suurõmban osan Hispaania Baskimaast latsõq baskikiilsin koolõn, mitte hispaaniakiilsin. Baskimaa Prantsusmaa poolõ pääl om baskikiilsit kuulõ veidemb, a siski ka sääl käüväq pall'odõn paigon veeränd vai esiki üle poolõ latsist baski- mitte prantsuskiilsin koolõn. (Kq kaarti.)
