Paremini poleksvõõrastemaja asukohta saanud enam valida. Igal külastajal on kasutada magamisruum koosmere poole avanevaverandaga. Elusadraakoni nägemiseks pole vaja isegi oma mugavastlamamistoolist üles tõusta, sest varaanid, Tseiloni hiiglasisalikud, kes võivad kasvada kuni poolteise meetri pikkuseks, elavad kergete turismibangalode all javannitubade jämedatesäravoolutorudes. Mõni õrnahingelinedaam on nende süütuteloomade pärast juba peaaeguminestusse langenud ning mõnimees täiesti asjatult raevu sattunud. (lk 73)
Äkki onautojuht sunnitud pidurdama, sest teekäänaku taga astub risti üle tee varaan. Kiirustamata vabastab suursisalik sõidutee. Nagu pikkuss libiseb ta sügavastsuust välja pikk kaheharulinekeel. Selle tundliku organiga haistab varaanlõhnu ning sisistab nagumadu. Tundes üheaegselt nii maitset kui lõhna, ajab ta jälgi nagujälituskoer. Keelega "märkab" varaan oma saaki paremini kuisilmadega, sest vastuvõetud lõhnaaine kandub kahte suulaes asuvasse süvendisse, nn. Jacobsoni organi avaustesse. See elund võimaldabki keemilise aine tajumist. Nii tunnetab varaan sõna otseses mõttes, mismaitse on veel kinnipüüdmata saagil, olgu see siismuna, verisulislinnupoeg või väikeimetaja. Kui varaan kanakuutide lähedusse satub, ei suuda takiusatusele vastu panna. Juhuslik kanavargus on aga ka ainuspatt, mida Tseiloni talupojad võivad talle ette heita. (lk 73-74)
Tissamaharama asula keskel ronib maanteekraavist teele varaan ja astub pikkamööda üle halliasfaldi. Aga enne kui ta üle tee ohutusse paika, jõuab, veerevad veoauto suured rattad üle ta sabaotsa ja lömastavad selle. Nagukopra lapikut kellut lohistab sisalik seda enese taga ning põgeneb läbi taras oleva augu ühe riisikasvatajaaeda. Pidevalt kasvavautoliiklus ohustab ikka enam ja enam selle maa metsloomi ja loomadel pole instinktiivseid ega ka omandatudkogemusi, mis neid selle ohu eest kaitseksid. Ka meiemetskitsed, kelle igivanad jooksurajad aastakümneid tagasi automagistraalidega läbi lõigati, ei suuda selle olukorraga kohaneda ja seetõttu langeb igal aastal ainuüksi Saksa Föderatiivses Vabariigis liikluse ohvriks 40 000 metskitse. (lk 83-84)
Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973
