Valvins'is, õitsvatepajude tihedavõlvi all, mis kummardasid omarohelisi päid ja niisutasid oksaotsi sinavasvees, seisis pikk madalpaat, mis kandissinise riidega ületõmmatud sõrestikku. See oli pelgupaigaks suplevaileDianadele, keda veest väljumisel jälgisid kakskümmend suletuttidega ehitudActeoni, kes innukalt ja himuraltjõekese lõhnaval sammaldunud kaldal edasi-tagasi ratsutasid.
Kuid Diana, isegi häbelik Diana, kes kandis pikka tuunikat, polnud nii vooruslik, nii hoolsasti kaetud kuiMadame, kes oli noor ja ilus nagujumalanna, sest jumaliku naisküti peen tuunika laskis siiski näha ümarat valgetpõlve ja nooletupp ei varjanud täiesti kuldsetõlga, kuna aga sajakordneloor, millesse oli mähkunudMadame, kes end nüüd oma ümmardajate hoolde andis, pidas kinni ka kõige ebadiskreetsemad ja teravamadpilgud.
