Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikitsitaadid
Otsing

Teesklus

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa

[muuda]


  • Kelm einaera nii naguaumees, teeskleja ei nuta nii nagu siiras inimene. Igasugune teesklus onmask ja nii hästi kui see ongi tehtud, võib terasel vaatlemisel seda tõelisest näost siiski eraldada.


  • [Tarass Bulba:] "Noh, anna omapeeker siia! Mis, kas on hea märjuke? Aga kuldas on va kibeladina keeli? See'p see on, pojuke,ladinlased olid tobedad — nad ei teadnudki, et märjuke on maailmas olemas. Noh, kuidas teda nüüd kutsuti, toda, kes ladina värsse kirjutas? Kirjatarkuses pole ma tugev ja sellepärast ei tea.Horaatsius vist?"
"Näed, missugune mees on meie taat!" mõtles vanem poeg Ostap endamisi. "Vana, kurivaim, teab kõik ära, aga ise teeb nagu poleks tal aimugi." (lk 10)



  • Puuduvate tunnete teesklemine on inimesteprivileeg.
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 90



  • Isegimetroos oma venna vastu pressituna teeskleb keskmineinglane meeleheitlikult, et on üksi. (lk 128)
  • Sõjandusmütoloogia peab teesklema, et tõelised mehed on enamuses;argpükstele ei tohi kunagi jätta muljet, nagu nemad võiksid olla normaalsed jakangelased peast segased.
    • Germaine Greer, "Daddy, We Hardly Knew You", Ballantine, 1989


  • Käesurumine jakäepigistus on läbi ajaloo andnud tunnistustrelva puudumisest ja kinnitanud häidkavatsusi, olgugi et käepigistus kui levinudtervitus võeti tegelikult kasutusele alles Inglisetööstusrevolutsiooni ajal, kuiärimeestel tuli nii palju tehinguid sõlmida ja nende peale kätt lüüa, et see liigutus kaotas oma erilisetähenduse ja muutus tavalise ühiskonnaelu osaks. Käepigistus tähendab ikka veel lahjavõitu kokkulepet, millega öeldakse: teeselgem vähemalt, et me ajame asju ausalt.


  • Need mehed, keda Leeni teadis, tõid harva oma naistelelilli. Ka Alfred tõi harva, peamiseltsünnipäevaks. Ometi oli see parem kui lillelinetruudusetus, igapäevane lõputu teesklus, mida Leeni oli paljudes peenemates perekondades näinud.
    • Nasta Pino, "Kopliperasoos on rahapada", 1989, lk 110



  • Kõik arvavad, ettäpsus on inimeste juures üks paganama positiivne omadus. Mina nii ei arva. Liiga täpsete inimestega hakkabigav. Liigakorralikud inimesed, liigakohusetundlikud inimesed, liigaheatahtlikud inimesed. Mulle ei meeldi sellised. Nad tunduvad võltsid. Ühegi inimese iseloom ei saa olla nii positiivne. Nad lihtsalt teesklevad. Ja pealegi võib nende seltskonnas igavuse kätte ära surra. (lk 8)
  • "Aga ma siiski arvan, et keegi ei ostaks seda raamatut, sest sina oled nii tundmatu kirjanik. Sa võid olla hea, aga sa pole tuntud. Nad võivad osta su raamatu siis, kui sa annad enne mingi kuradi intervjuu mingile kuradi ajakirjale. Jah, siis nad ostaksid selle raamatu kindlasti. Või siis vähemalt laenutaksid raamatukogust. Ja sedagi mitte sellepärast, et nad hullult lugeda armastaksid, vaid sellepärast, et sellest kirjutati ajalehes ja kõigega, millest kirjutatakse ajalehes, peab üks kultuurne inimene ju ikka kursis olema. Kuramuse silmakirjalikkus." (lk 8)


  • Kõik julgustasid teda - alates juhendajatest ja professoritest kuni kursusekaaslasteni, kellest said ajapikku konkurendid. Ta oli uus tähtkirjandusteaduse taevas või pidi selleks saama, kui ta vaid usinasti tööd teeb - kuid sedamööda, kuidas tema uurimistöö edenes, kaotas ta sideme paikadega, mida armastas.
Ta ei suutnudluulesse sisse elada, et lohutust ja keelelistrõõmu leida nagu varem. Kõik oli teesklus, nii inimeste väidetavarmastuskirjanduse vastu kui ka kirjandus ise. Tundus nii. Ta ei oleks üldse pidanuddoktorantuuri astuma.
Uute tekstide esitamine hakkas üha enam vastu, paistis olevat võimatu ja tarbetu üleüldse maha istuda ja neid kirja panna ningseminarid ajasid tal südame pahaks.
Elu oliummikusse jooksnud. Kõikuksed näisid kinni olevat ning näis, et mõne avause tegemiseks pole muud teed kui see, et miski peab tema elusseaugu lõhkuma.


  • Nende esimese paari nädala jooksul sain ma Will Traynorit lähedalt uurida. Sain aru, et ta oli otsustanud mitte välja näha nagu mees, kes ta oli olnud; ta oli lasknud oma helepruunidel juustel vormituks puhmaks kasvada ning tema lõuga kattis habemetüügas. Ta hallidest silmadest paistis kurnatus või siis pidevebamugavustunne (Nathan ütles, et Will tunneb end väga harva mugavalt). Neist paistis see õõnes ilme, mis näitab, et inimene ei ela päriselt reaalsuses. Mõnikord mõtlesin, et see onkaitsemehhanism, et tema ainus viis seda elu taluda on teeselda, et see ei toimu temaga. (lk 52-53)
  • Ma olin alati arvanud, et HailsburyTriatloniterroristide ülenädalased kohtumised on kõrtsipidaja õudusunenägu. Mina olin ainus, kesalkoholi jõi ning minu üksildane krõpsupakk lebas kokkukägardatud: tühjana laual. Kõik teised rüüpasid mineraalvett või kontrollisid oma dieet-Coca magusainesisaldust. Kui nad viimaks süüa tellisid, siis ei leidunud seal ühtki salatilehte, millel lastaks kokku puutuda rasvase kastmega, ega tükkigikana, millel nahk küljes. Mina tellisin tihtikrõpse, et saaksin vaadata, kuidas nad kõik teesklevad, et ei taha ühtki võtta. (lk 61)

Draama

[muuda]
  • [Dorine:] Kes ise pilgeteks janaeruks põhjust annab,
    see kõige hoolsamalt keelt teiste peale kannab.
    Mis pisut sarnane võib näidapahele,
    seal kohe laimaja end segab vahele.
    Kerge vaevaga teeb tasääsestelevandi,
    sellel alal on tal nii huvi kui ka andi.
    Tõe paistevale saab ja kuuldus tõstab pead.
    Et märkamata jääks tema enese vead,
    ta teistes vigu näeb. Et välisilme vahel
    petvalt sarnane on niivoorusel kui pahel,
    siis laimuporiga need teisi määrivad,
    kes ise halvad on ja laitust väärivad.
    • Molière, "Tartuffe", esimese vaatuse esimene stseen. TõlkinudAugust Sang. Rmt: Molière, "Tartuffe ehk Petis". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1961, lk 12
  • [Dorine:]Vanaks jäädes just nii toimib iga kokett:
    kui kaovad austajad, siis oma tuska peites
    auväärsust teesklema ta hakkab meeleheites.
    Silma temale muud ei paistagi kui vead.
    Ta laidab igaüht, ei leia kuskil head.
    Küllpatte paljastab ta harda õhinaga,
    kuid ainultkadedus onvagamaski taga.
    Et ise vana on, ka teiste juures neab
    rõõme, milleta nüüd läbi ajama peab.
    • Molière, "Tartuffe", esimese vaatuse esimene stseen, (1961), lk 13

Luule

[muuda]

Sageli on paar
jõudejäänudtäiskasvanuid
kaasosalised kahekeelsuses
surudes oma järeltulijaile

eeldavatleppimist
Jumala armuga
mis laimatakse inimlikukssuurushulluseks

külvates Testamenti
mõeldamatut manitsemist


Kolmekümnenda lävele jõudes
loobusin poosikoturnidest.
Lahkuda olen ju maldand
paljustki, mida jumaldand,
tuha külides tuulde
marmor-urnidest.

  • August Alle, "Kolmekümnenda lävel", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 24


Rohelisedürdid
kitsejuustuga, vana Brie koos
väikese potsikumaasikamoosiga,
viimasthapukirssi hoidsimeviisakalt,
lükates seda teineteise taldrikule, öeldes,
Ei, see on sulle. Aga see on nii hea. Ei, see on sulle.
Kuidas ma viimaks sellele lõpu tegin, korjasin selle
taldrikult ja torkasin endale suhu.
Kui hea see maitses: nii magus ja nii hapu.
Kui hea see tundus:tahta midagi ja
teeselda, et sa ei taha, ja see ikkagi saada.

Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Teesklus&oldid=119327"
Kategooria:
Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp