Teadvuse joonis inglise arstiRobert Fluddi raamatust "Utriusque cosmi maioris scilicet et minoris […] historia", II köide (1619).Dante Gabriel Rossetti, "Unelus" (1880).
Teadvus on keerukate elusorganismide elutegevusega kaasnev spetsiifiline nähtus, võime kiiresti ja suures koguses vastu võtta ja töödelda informatsiooni nii väliskeskkonna kui organismi siseseisundi kohta ning sellele reageerida. Kõrgelt arenenud teadvuse eripärane omadus on eneseteadvus – teadlikkus oma teadvusest.
... normaalse ärkveloleku seisund on vaid üks eriline teadvusseisund, mille ümber, vaid õhkõrna vaheseina taga, paiknevad täiesti teistsuguse teadvuse potentsiaalsed vormid. Me võime oma elu ära elada ka nende olemasolu aimamata. Teatud stiimuli kasutamine toob nad aga esile kui teadvuse teistsuguse vormi, millel on arvatavasti olemas ka oma kasutusvaldkond. Meie arusaamuniversumist ei saa olla täielik, kui jätame sellest välja teadvuse teistsugused vormid. Iseküsimus on, kuidas neid käsitleda, sest nad ei haaku hariliku teadvusega. Siiski võivad nad mõjutada meiehoiakuid, pakkumata mingeid juhtnööre, ning avardada meiesilmapiiri, varustamata meid kaardiga.
William James, "Usulise kogemuse mitmekesisus: uurimus inimloomusest", tlk Indrek Meos, 2013, lk 396
Mäletan näiteks, kuidas ma umbes kümne- või üheteistkümneaastasena juhuslikult jõudsinmõttele, etMarxi väljendus, mille järgi "olemine määrab teadvuse", peab paika ainult niivõrd, kuivõrd teadvusel läheb aegavõõrandumise kunsti omandamiseks; pärast seda eksisteerib teadvus iseseisvalt ning võib hoopis olemist niihästi määrata kui ka eirata. (lk 5)
Teadvuse tõelineajalugu algab esimesestvalest. (lk 7)
Joseph Brodsky, "Täiel määral mitte keegi", tlk Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt, Loomingu Raamatukogu, nr 27/28, 1991
Loomade teadvus on lihtne ja seetõttu teravapiiriline. Loomad ei raiska iial aega sellele, et omakogemust osadeks jagada ning juurelda kõikide nende osade üle, millest nad ilma on jäänud. Koguuniversumi sõjavarustus on nende jaoks selgelt väljendunudobjektidena, (a) kellega paarituda, (b) keda või midasüüa, (c) kelle eest ära joosta või (d) kes onkivid. See vabastab teadvuse ülearustest mõtetest ja annab talle vajaliku teravuse seal, kus see on tarvilik. Kui järele mõelda, siis ei ürita normaalne loom iialgi samaaegselt ringi käia janärimiskummi järada.
Terry Pratchett, "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 81
Ühelt poolt onEesti tilluke sakilise servaga maatükk, mis on pressitud kusagile Prangli ja Ventspilsi vahele, teiselt poolt on seemüütiline Kaleva, teadvusestaap, kus nägemusliku ja müütilise jõu toel otsustatakse praegu ühe kohutavalt suure asjasaatus. (lk 12)
Metsades on tallel samapalju hirmuäratavatjõudu nagu vanadesmüütides. Mets on perifeerse teadvusereservuaar. Ugrilane on metsast toonud teadmisi tuhandeid aastaid. Mõni rahvas on toonud neidmägedest, mõnikõrbest, mõnitundrast.Parasvöötme inimene on toonud teadmisi alati metsast. /---/
Inimese mõtteviisi tuleb tagasi tuua mastaapsus niiajas kui ka ruumis. Tuleb rohkem ette võtta asju, milleviljad küpsevad alles tuhandeteaastate pärast. Selle taustal õitseb aimdus teadvuse nähtamatust niidistikust,universumi mõtlevastrisoomist, mis ulatub läbi kõiksuse ja mille üks esinemisvorme on surelik inimene, tilluke ja vapper nagu püksinööp. (lk 66-67)
Selleks, etmaailma ära hävitada, pole vaja olendeid, kellel oneneseteadvus.Arvutid, mis suudavad võita inimestmales, ei pea olema teadvusel ning samuti pole teadvus tarvilik maailma mõjutavate juhtimisotsuste tarvis.
Jaan Tallinn, intervjuu: Allan Aksiim, "Enne kui masin ületab inimest", Vikerkaar 7-8/2017, lk 159
Meie ümber käib pidev infosõda ning selle sõja tallermaaks on meie enese teadvus.Tänavakunst on teatavat sorti vastupanuvõitlus orjastatud teadvuse vabastamiseks.
Saan aru inimeste vajadusestmüstika järele, sest tunnen ka ise seda vajadust – et oleks midagi pärastsurma. Aga minu vajadus ei tähenda, et nii ka on. Mul ei ole selle kohta mingeidtõendeid. Kõik, mis ma näen, on see: teadvus asubajus ja kui aju lakkab töötamast, siis on lõpp. Rikkiläinud arvutist võib kõvaketta välja tõsta ja kuskile mujale sisse torgata. Ajuga pole see võimalik.
Brikolaaž tähendab, et märkad asju javõimalusi: kuskil on midagi võimalik teha või saadaval, näiteks polügoonteatri puhul koht. Brikolööri teadvuses on kogu aeg kasutada ulatuslikinstrumentaarium, talle teadaolevandmebaas erinevatestmaterjalidest. Kohe ei pruugi juhtuda, kuid kõrva taga onteadmine, mida kuskilt saada.
