Loomulikult oldi kõigi inimeste vastu armastusväärsed, seda mitte nende pärast, vaidlugupidamisest iseenda vastu. "Ära unusta, et oled väike daam," seda kuulsin lapsepõlves väga sageli. Ent tollal ei tähendanuddaam hästi riietatud, jõude elavat, rikast naist, vaid inimest, kes taktitundeliselt arvestas teistega, säilitas igas olukorrasarmastusväärsust javiisakust, varjas oma isiklikketundeid ning oskas isegi halva enesetunde puhul käituda nii, et teised midagi ei märganud. Etaristokraadid pidasid ennastumbilicus mundi'ks, polnud vaid nende süü —aukartusest võdisevad kodanlased mängisid selles oma osa. (lk 9)
Muhamedlased põlgavad kristlasi, kuid sünnipärasest taktist hoiduvad nad teiste usku solvamast. Kuulsin korduvalt, kuidas vestluses isaga muhamedlased viisakalt seletasid, et austavadJeesust, too olevat muidugi väike prohvet olnud, Muhamediga mitte võrreldav, kuid väga õilis. Jamadonnat nimetasid nad lugupidavalt sõnagasit, mis tähendab daami. (lk 70)
Kui paljukultuuri, peale ande, näib nõudvat korrektse jamaitseka teose kirjutamine. Kui vähe on neid, kes iial ei haava, kordagi ei komista. Igavesti eeskujulik on ses suhtesTšehhov. Suured "esimese järgu geeniused" on harva nii neitsilik-häbelikud. Ei ole sedaNietzsche,Ibsen egaTolstoi. Nad on liiga eksimatud, liiga enesega rahul, et olla tagasihoidlikud ning taktitundvad. Nad on ikkagi kuskilbanaalseid tõdesid kuulutanud või robinal peale tunginud. Kuid kõik, mis peale tungib, mis liiga kindel oma õiguses ja kõigutamatult iseteadlik, on kunstis vale.
Friedebert Tuglas, "Marginaalia". Tallinn: Eesti Raamat, 1966, lk 122
Tšehhovit just iseloomustab ta väljendusliktagasihoidlikkus ja delikaatsus, mis on mitmelgi kohal tõlkes kaduma läinud.
Angie ise ei vaadanuduudistesaadet. Nii naguvangid ikka, kelle paljas eksistents sõltubvangivalvuri tujudest ja meeleoludest, jälgis ta Tony nägu, taipamaks, kuidas too ekraanil näidatavale reageerib. Naine oli õppinud ära tundmaohumärke, seiku, mis viisid Tony metsikusseraevu. Mõnikord mõjusid talle halvastivalimised; samasugust reaktsiooni põhjustas ka mitmesugustekuritegude eestarreteeritud inimeste nägemine. Angie oli tähele pannud, et mõningaid arreteerituid, eriti neid, kel oli tegunarkoäriga, paistis Tony isiklikult tundvat, kuid naine hoidis oma tähelepanekud diskreetselt enda teada. (lk 91-92)
J. A. Jance, "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994
"Parun Gustaf!"
Printsess Helena ulatas oma käe üle minu õla. Nägin nende pilke, kuid keerasin oma näo delikaatselt kõrvale. Nende kohta räägiti ühte-teist, kuid mina ei tahtnud kogu loost parem üldse teada.
Laila Hietamies, "Valged akaatsiad", tlk Debora Vaarandi, Eesti Raamat, 1996
Seal, kus igas majapidamises keerleb inimtegevus iga päev ühesuguste toimingute ümber, ei tähenda see, et sind nähakse, tingimata, et sellest välja tehakse. Kõik olid kõigile tunnistajaks ja see tingis erilise diskreetsuse. (lk 64)
Nadine Gordimer, "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010
Härrasmeheks olemise kirjutamata koodeks läheb tagasi rüütliaegadesse. Seda on vorminudrenessanss jareformatsioon,valgustusaeg jaromantilinetundekasvatus. Seda on püütud sõnastada lugematuteskäitumisõpikutes asjassepühendamatutele, aga omandatav oli ta ainult kasvatuse ja jäljendamise kaudu. Siseringis olijatele olid uustulnukate kohmakad püüdlused olla nendesarnane koomilised ja jultunud. Vahel olid püüdlused liiga innukad, vahel lõi välja madalama päritoluga seotud peenetundelisuse puudumine. Emma kaks alternatiivset peigmehekandidaati illustreerivad just sedasorti puudujääke. (lk 538-539)
