Saarlased olivad tublidlaevadega purjutama ja oli neilLääne meri tuttav küll pitkiti ja põigiti. Vahvuses ja osavuses meresõal ei annud Saarlased mingisugusele võõrale rahvale järele ja Rootsirannad ja mereäärsedlinnad on nad mitukord puhtaks ja paljaks teinud ja mõne linna suutumaks ära hävitanud. Kaubalaevadele olivad nad kardetavad mereriisujad, sest riisumine võitlemise kombel ei teinud sell ajalnimesi auutumaks.
Rahvajutu järele löönudPeeter I jaKarl XII Nõos kepidmaa sisse selle ütlusega, et kelle juba kaua kantud kepp hakkab kasvama, see saab Eestimaa peremeheks. Peetri kepp hakanud aja jooksul mädanema, Karl XII kepist aga kasvanud päratupärn. Teisal kõneldakse, samasugune keppide maa sisse pistmine olevatPaldiskis sündinud.
Sagedamini astub kepi asemele vankri-ais, kuid siin esineb Rootsikuningas üksi, kes aisa maa sisse pistes ütleb, et kui ais hakkab kasvama, saabEesti Rootsi omaks. Sama motiiv kordubNarvas, aga veel Sangaste Villemi mõisas, Keeni Prüüsi talu alal, Helme Patkülas jaViljandi Võidus. Ais vaheldub mõnikord loogaga.
Nüüd oli juba kindlasti teada, et kuningad hakkavad pusklema. Seda aga ei teadnud veel keegi, kellele see Venekeiser päkad silma lööb.Taevas nähtud mehenägu olnud seesugune, et keegi ei teadnud seda arvata kellekski. Targemad mehed arvasid, et küllapsõda tuleb Rootsiga, sest meie maa on vana Rootsimaa ja egarootslane seda maad ometigivenelasele ei kingi. Küll tuleb aeg, et Rootsi kuningas tuleb ja ütleb:
"Eesti mehed, ma olen jälle siin, aidake nüüd teie kah venelasele teha tuupi!"
Mõned arvasid ka, et mine tea, kas see on Rootsi kuningas, kes hakkab võitlema venelastega. Võib-olla see onPoola, sest Poola kuningas oli ka kord meie maal suur asjamees. Niisuguste juttude pääle targemad mehed naersid, et kust sa, niisugune rumal, oled välja tulnud, et ei tea sedagi, et Poolamaa on juba ammu venelaste käes. Japoolakatest pole muud asja midagi, kui ainult vahel omakodus teevad väikest mässu.
Selleks võimalikuks keskmiseks sissetulekuks, midakeskkond suudaks taluda, ei ole kindlasti Rootsi keskmine. Isegi Rootsi keskkonnaminister tunnistas umbesviis aastat tagasiÜRO tervisliku elukeskkonna konverentsil Sundsvallis, et kuirootslaste sissetulek jatarbimise tase muuta ülemaailmseks normiks, suudaksmaailm elatada vaid kümnendikku praegusest rahvastikust. Ökoloogiliselt talutav maksimum on tõenäoliselt lähedasem tänapäevaKesk- jaIda-Euroopa maade elatustasemele.
Jakob von Uexküll, "Eesti tee rohelisse tulevikku". AulaloengTartu Ülikoolis 6. septembril 1994, tlk Ehte Puhang, Tartu Ülikool, 1994
AgaVenetsueelas leiad sa ka igas vaestelinnas või viimases indiaani kolkakülas Bolivari kujuga Bolivari-nimelise keskväljaku, seal lähedal on kindlasti kas veidi tagasihoidlikum või päris uhkeWC, mis on ööpäev läbi kõigile lahkelt lahti. Kindlasti on kraanivalamu äärelohusroosa lõhnaseep,käsi võid käterätti pühkida või tuulutada. Seda on teinudnaftatulud ja Venetsueelas viljeldav omapäranesotsialism, mis ainult pisut sarnaneb Rootsi sotsialismiga, kuigi viimane on vist eeskujuks.
Olev Remsu, "Valge ja must (La Puertas, Andides)", Vikerkaar 3/1998, lk 2
Eesti suurusegariigil on see hirmus häda, et tegelikult ei saa me tõlkidakirjandust üle terve maailma, nagu peaks. Kui vaadata, kui palju tõlgitakseSoomes, Rootsis, mõnes teises Eestist natuke suuremas riigis, siis meie pilt on ikka palju vaesem.
Paljud põgenikest sõitsid juba esimestel aastatel edasiKanadasse, teised leidsid võimaluse emigreerudaAustraaliasse. Kanada oli aga karmim maa kui Rootsi ega keetnud põgenikeleputru ega jaganud toetust. Mõne aja möödudes tuli osa sinna sõitnutest Rootsi tagasi, minu vanemate tutvuskonnast perekond Saul ja professor Riives.
Kui maVilhelm Mobergi väljarändajate-tetraloogiatõlkimisega poole peal olin, tuli reisAmeerikasse, Minnesotasse. Maksin hirmsaraha, et koos rootslastegaromaani tegevuspaikadesse kaasa sõita. Laevas kohtasin ühtePärnu naisterahvast, kes sõitis kuskile Rootsi hotellikoristajaks, sest ta pidi kuidagi omaperet üleval pidama. See oli nagu teema sissejuhatus. Nii vajuvadki majanduspagulaste, kodutute inimeste lained üle maailma.
Anu Saluäär, "Vajalik ja möödapääsmatu", intervjuu Hedi Rosmale, Looming nr 12/2012
Eelmise sajandi alguses moodustasid Rootsis 150-aastased ja vanemadmetsad 44 protsenti kõigist metsadest, praegu on see osakaal vaidseitse protsenti.Soomes on viimaste kümnendite jooksul toimunud nii suur vana metsahäving, et lähiajal arvatakse seal välja surevat umbes tuhat liiki. Mida nende liikide kaduinimesele kaasa toob, ei oska keegi täpselt öelda.
Traditsiooniline Eesti toidulaud on kaetudnaabritelt või endistel valitsejatelt näpatudroogadega. No ei oleseaprael jahapukapsal Maarjamaaga midagi ühist, küll agaSaksamaaga. Keeruline oleks vaielda ka teemal, kaskilu keedekartuliga hakati esmalt valmistama siin, Soomes või Rootsis. Samas rütmis võiks läbi võtta kõik meie söögid ja väga vähestele hakkaks konks taha.
