Roomajad on eemaletõukavad, kuna neil on külmkeha, kahvatu värvus, kõhreline luustik, rüvenahk, raevukas välimus, arvestavpilk, vastiklõhn, kalkhääl, räpane eluase ja nad on mürgised, millest võib järeldada, etLooja pole eriti vaeva näinud, kui ta enamiku neist lõi.
Originaal ladina keeles:AMPHIBIA, pleraque horrent Corpore frigido, Colore lurido, Sceleto cartilagineo, [hiljem lisatud: Vita tenaci,] Cute fœda [hiljem lisatud: nuda], Facie torva, Obtutu meditabundo, Odore tetro, Sono rauco, Loco squalido, Veneno horrendo; non itaque in horum numerum sese jactavit eorum Auctor.
Carl von Linné, Systema naturae per regna tria naturae. Editio decima, reformata. Stockholm 1758.lk 194 archive.org. Editio duodecima, reformata. Stockholm 1766.lk 347 books.google.de)
Kahel korral sattusin kohvitama taani naiskirjanikuga, kelleromaanid rääkisid eranditult vaid roomajatest. Roomajad olid tema romaanides muuseas ka jutustajateks. Seejärel komistasinraamatupoes täitsa juhuslikult mingi prantsuse romaani otsa, kus jutustajaks olisiga. Siga vestis oma kurvast seaelust, sünnist kunitapamajani. "Näed siis," ütlesin sellele taani kirjanikule. "No ja mis siis sellest?" kostis selle peale taanlanna.
Dubravka Ugrešić, "Romaanijõe forsseerimine", tlk Madis Vainomaa, LR 6-9 2021, lk 6
Kui uuridaemotsioonide tekkelugu, siis vanimad emotsioonid on negatiivsed ja pärinevad reptiilidelt. Reptiilideleiutised on näiteksviha jahirm. Positiivsed emotsioonid on evolutsiooniliselt hilisemad -rõõm jaüllatus on jubaimetajate leiutised. Näib, etevolutsiooni pimekellassepp liigub siiski vaikselt hingeliseeldoraado suunas.
Valdur Mikita, "Lindvistika ehk metsa see lingvistika", Välgi metsad, 2015, lk 165
