Ratsionalism on alati monistlik. See lähtub tervikutest jauniversaalidest ning pöörab suurttähelepanu asjade ühtsusele.Empirism lähtub osadest ja käsitleb tervikut nende kogumina - ning seega poleks vale nimetada teda pluralistlikuks.
William James, "Pragmatism. Uus nimi mõne vana mõtteviisi jaoks", rmt: "Pragmatism ja elu ideaalid", tlkMärt Väljataga, 2005, lk 18
Võib-olla on kõige peenem inimmõtlemist mõjutav mõjureligioonil – ja siin astun ma vaidlusalusele alale. Jälg, mille filosoofilised ja religioossed süsteemid on meie universumipildile jätnud, on samavõrd sügav kuivõrd harva seda kahtlustatakse. Samad ilmalikud ja religioossed arengud, mis kaasnesid orgaaniliseevolutsiooni aktsepteerimisega, pidid avama astronoomi meeled kosmilise evolutsiooni võimalustele. Kindlasti on ratsionalismi kasv ning arusaamade lagunemine erilisest loomisest japaradiisist muutnud meile kergemaks mõtlemise tähtedeelust ninguniversumivanusest jatulevikust.
Cecilia Payne-Gaposchkin, "The Scholar and the World", American Scientist, Vol. 31, No. 4 (October 1943), lk 335
Ratsionalism on Lääne naiste ja looduse samalaadserõhumise võti. Süvaökoloogia ei ole suutnud pakkuda adekvaatset ajaloolist perspektiivi ega adekvaatset väljakutset inimese/looduse dualismile. Suhtepõhine kirjeldus minast võimaldab meil tagasi lükata instrumentaalse vaate loodusele ja arendada austusel põhinevat alternatiivi, eitamata seejuures, et loodus on minast erinev.
Val Plumwood, "Nature, Self, and Gender: Feminism, Environmental Philosophy, and the Critique of Rationalism", Hypatia, Vol. 6, No. 1, Ecological Feminism (Spring, 1991), lk 3
