Puhtus on määrdumata olek ja mustusest hoidumine. Puhtusepidamist õpetab ja uurib arstiteaduse haru nimegahügieen.

• Puhasta mindpatustiisopiga, et ma saaksin puhtaks; pese mind, siis ma lähenvalgemaks kuilumi!
  • Psalmid, ptk 51, salm 9

• On neid, kes iseenese silmis on puhtad, kuid ei ole oma saastast puhtaks pestud.
  • Õpetussõnad, ptk 30, salm 12

• Niisugune on abielurikkujanaise tee:

tasööb ja pühibsuu puhtaks ning ütleb:

"Ma pole kurja teinud!"

• Õpetussõnad, ptk 30, salm 20

• Ja ma piserdan teie peale puhastvett, et te saaksite puhtaks; kõigist teie rüvedusist ja kõigist teie ebajumalaist ma puhastan teid.
  • Hesekieli raamat, ptk 36, salm 25

• Puhasta ennekarikas seestpoolt, et see ka väljast saaks puhtaks!
  • Matteuse evangeelium, ptk 23, salm 26

• Variserid ja kõik juudid söövad ju alles siis, kui on kamalutäie veega käsi pesnud, kuna nad peavad kinni esivanemate pärimusest. Ja kui nad tulevad turult, siis nad ei söö enne, kui on käsi loputanud, ja on palju muud, mida nad on võtnud pidada: karikate ja kausside ja katelde [ja lavatsite] pesemist.
  • Markuse evangeelium, ptk 7, salmid 3-4

• Aga üks variseridest palus teda enda poole sööma. Ja Jeesus läks variseri kotta ja istus lauda.

37 Ja vaata, linnas oli keegi patune naine, ja kui see sai teada, et Jeesus istub variseri majas lauas, tõi taalabasterriistamürriõliga

38 ja astus tema taha tajalgade juurde, hakkas nuttes tema jalgu kastmapisaratega ja kuivatas neid omajuustega jasuudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga.

39 Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi: "Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine, kes teda puudutab, et ta on patune." /---/

Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimonale: "Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sa ei andnud minu jalgade jaoks vett, tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.

45 Sina ei andnud mulletervituseks suud, aga tema ei ole sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast.

46 Sina ei võidnud mu peadõliga, tema aga on võidnud mu jalgu mürriõliga.

47 Seepärast, ma ütlen sulle, on temale palju patte andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele antakse andeks pisut, see armastab pisut."

• Luuka evangeelium, 7:36-39, 44-47

• Jeesuse rääkimise aegu palus keegi variser teda enese juurde lõunale. Jeesus läks sisse ja istus maha. Variser imestas, et ta ennelõunasöökikäsi ei pesnud.
  • Luuka evangeelium, ptk 11, salmid 37-38

• On selge, etJumal ei kasuta ravimeid ega hügieeni, ega anna neid inimesele kasutamiseks. Muidu oleksJeesus neid oma ravikunstis soovitanud ja rakendanud.
  • Mary Baker Eddy, "kristliku teaduse" rajaja, mis õpetab ravima kõiki haigusi vaid palvetega.

• "Ei mina küll sedapesemise värki poolda," torises Iiah. "Üksmoodne eputamine, muud midagi, eriti seekõrvataguste klanimine."
  • A. A. Milne, "Karupoeg Puhh". TõlkinudValter Rummel, värsid tõlkinudHarald Rajamets. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, lk 91

• Mõtisklusmustusest hõlmab mõtisklustkorra jakorratuse,olemise jamitteolemise,vormi javormituse,elu jasurma suhetest. Kõikjal, kus kujutelmad mustusest on hästi struktureeritud, paljastab nendeanalüüs manipuleerimise nende sügavate teemadega. See on põhjus, miks puhtusereeglitemõistmine on hea lähtepunktvõrdlevale usuteadusele. (lk 46)
• Niisiis ei ole mustus kunagiainukordne, isoleeritudsündmus. Seal, kus on mustust, onsüsteem. Mustus onmateeria süstemaatilise korrastamise jaklassifitseerimise kõrvalsaadus, kuivõrd korrastamises sisaldub kohatute elementide kõrvaleheitmine. Niisugune arusaam mustusest viib meid otsemal teed sümboolse valda ja tõotab seost selgemalt sümboolsete puhtusesüsteemidega. (lk 90)
• Puhtus on muutuse, mitmetähenduslikkuse jakompromissivaenlane. (lk 277)
• Iga kord, kui meie elule surutakse peale range puhtusemudel, tekitab see ülimatebamugavust või viib hoolsa järgimise korralvasturääkivuseni, eiramise korral agasilmakirjalikkuseni. See ei kõrvalda seda, mida eitatakse. Ülejäänud elu, mis aktsepteeritudkategooriatesse puhtalt ei mahu, on endiselt olemas ja nõuab tähelepanu. (lk 280)
  • Mary Douglas, "Puhtus ja oht", tlkTriinu Pakk, 2015

• Kõik on inimese kätes. Sellepärast tulebkäsi tihti pesta.
  • Stanisław Jerzy Lec, "Sugemata mõtted". Tõlkinud Aleksander Kurtna jaArvo Valton. LR 1977 nr 48, lk 6

• Marie lapsed pidid olema hästi kasvatatud, väga arukad jaüliviisakad ja nad ei unustanud kunagi öelda "Tere, proua," või "Tänan, härra!". Marie poleks sallinudninakust nende poolt. Ta oli kerge, ent valusa käega ja lapsed olid harjunud vastuvaidlematult temakäske täitma, teades, et kuinahatäis oli lubatud anda, siis kindlasti ka anti. Arvatavasti kujunes laste arusaamises midagi taolist, mis on omane treenitud koertele: nad täidavad käsku, teadmata, mis põhjusel on keelatud teha seda või teist, või vastupidi, miks peab tegema just seda. Miks ei tohtinud nad õiendada oma asju hurtsiku põrandale, miks oli neil keelatud torkidanõeltega väiksema venna kõhtu, miks pühade eel peab pesema nagu ja käsi, miks ühel ilusal päeval tuli minna just nimeltkooli, aga mitte kuhugi mujale, miks peab lahkumakodust, kui emale tulevad külla võõrad mehed, ehkki see, mida nad seal tegid, polnud mingisaladus. (lk 20-21)
• Juuksur proua Donzert ei nõustunud sellega hoobilt, et tema tütar hakkaks suhtlema Marie Vénini tütrega, ehkki ta tundis sümpaatiat väikese metsa-kadunud-Martine'i vastu juba enne sõda, kui Martine üsna väiksekesena oli kord tulnud juuksuri juurde, et osta endaleseepi maikellukeste müügist saadud raha eest. Ja proua Donzert oligi talle kinkinud tükikesekannikeselõhnalist seepi, mida Martine valis nii kaua: oma kolme suu eest, mis ta juuksurile ulatas, poleks ta kuidagi saanud seda osta, kuid viia seep Marie Vénini hurtsikusse — see oli proua Donzert'i arvates ju püha toiming! (lk 27)
• Astunud esmakordselt sisse proua Donzert'i väikese kahekorruselise maja uksest, oli Martine hämmeldusest kaotanudkõnevõime terveks päevaks. Ka kõige muinasjutulisem "Tuhande ja ühe öö" lossidest poleks iialgi suutnud üht inimolendit sel määral erutada; kõik araabiaparfüümid poleks iialgi suutnud kellelegi nii suurtnaudingut pakkuda, nagu tundis Martine selles väikeses majas, mis oli läbi imbunudšampooni jakölni vee lõhnadest. Kuna Cecile hakkas üha sagedamini Martine'i enda juurde lõunale ja ööbima kutsuma, siis oli proua Donzert pannud maksma kindla korra: Martine'il tuli alati kõigepealt käiavannis.

Proua Donzert kartis, et Martine võib oma ema hurtsikust midagi kaasa tuua, ehkki tütarlaps näis alati väga puhtana, mis teda peamiselt just iseloomustasid... Kuid kunagi ei suudeta olla küllalt ettevaatlik, sest mis küll juhtuks, kui mõni juuksurisalongi klientidest leiaks näitekstäi?

Kui Martine nägi esimest korda vanni ja kui Cecile palus tal ennast üleni vette kasta, haaras teda mingi pühalik värin, otsekui hakataks teda ristima... "Kaasaegne komfort" ilmus korraga tema silme ette veevärgi, kanalisatsiooni ja elektriga... Ta ei suutnud sellega kunagi täielikult harjuda ja iga kord, kui ema Donzert talle ütles: "Mine nüüd vanni...", tundis Martine kerget joobnustavat ärevust. (lk 28)

• Seinad kaetud valgeemailiga,põrand kiviparketist,taburet metalltorudest... On võimatu kirjeldadajoovastust, mida tundis Martine, laskudes sooja, aromaatsete sooladega lõhnastatud piimvalgesse vette... Ta oliõnnelik, tundes, kuidas värinad jooksid üle ta käsivarte, õlgade, selja... [---] Vanni email oli nii sile-sile,vesi nii mahe-mahe ja äsja pakendist vabastatud seep andis pärlmutritaolistvahtu...käsn helkles roosades ja taevassinistes toonides ... Piimjast kuplist langes pehmetvalgust vannitoa igasse nurka. Martine küüris hoolikalt iga oma keha väiksematki õnarust, tarvitas seepi,pimsskivi,harja, käsna jakääre. Proua Donzert hüüdis juba talle alumiselt korruselt:

"Martine, nühid endal naha maha... Aitab juba!"

Radiaatorile asetatudvannilina oli soe, taevassinine, Cécile'i oma oli aga roosa. Proua Donzert ei ihnutsenud pesuga —käterätte vahetati tema juures iga päev: kui omataksepesupesemise masinat, siis pole tähtis, kas üks käterätt rohkem või vähem... Polnud puudu ka kosmeetikavahendeist — seepidest jalõhnaõlidest, kuna firmade esindajad pakkusid neidkaubaproovidena niipalju kui proua Donzert soovis. (lk 29-30)

• Elsa Triolet, "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962

• Tseilonlased peavad väga lugu puhtusest. Igapäevanesuplus on neile lausa vajadus. Ja ethäbelikkus vastassoo vastu on neile juba maast-madalast sisse kasvatatud, siis käivad mehed ja naised suplemas eri aegadel. Ennelõuna on naiste päralt. Pesupesemisele järgneb ihupuhtuse eest hoolitsemine. Kui nad puhtakspestud ja loputatud sarid, kleidid ja rätikud liivale kuivama on laotanud, seebitavad nad käed ja õlad sisse, sukelduvad vee alla, pühivad vahu näolt maha ja sulistavad kätega vees nagu lapsed. Ainsa liigutusega vallandavad naised oma ilusad mustad juuksed ja valavad plekknõuga vett pähe. See pikk kähar, kuni õlgadeni ulatuv loomulik ehe kaunistab iga suplevat naist. Mõned tseilonlannad on nii vaesed, et neil on vaid üksainussari. Nende õnneks pole saarel kunagi talve ja isegi halbu ilmu tuleb harva ette. Suplemisel ei võta nad sari seljast, ja juba veerand tunni pärast on see läbimärg, ümber saleda keha liibunud rõivas kuuma päikese käes ära kuivanud.
  • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973, lk 83

• Presidendiks oli sel õnnistatud ajalKonstantin Päts. Ta oli tõeline rahvamees ning temakodu oli igale eestlasele alati avatud. Ka mina käisin seal sageli. Inimesi oli Pätsi juures iga kord murdu. Aeti juttu, mängitikoroonat japiljardit. Noored armunud korraldasid Pätsi pool salaja kohtumisi, värskedabielupaaridmesinädalaid. Iga inimese jaoks jätkus Pätsil häid sõnu, lahkeid pilke ningahjupraadi. Ise käis ta rahva hulgas tillukeselapiga ringi, pühkis siit, kohendas sealt. Pätsikorter oli alati piinlikult puhas.
  • Andrus Kivirähk, "Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008, lk 8

• Te arvatavasti tunnete mõnda niisugust ema, kes hakkab oma poja kallaltänitama kohe, kui näeb tema särgi peal suhteliselt tagasihoidliku välimusega poriplekke või püksitagumikul tühist rebendit. Ta ütleb oma pojale tavaliselt midagi sellist: "Kas ma ei teinud sulle eile järjekordselt selgeks, et kooliriietega ei ronita puu otsa ega plärtsutata poriloikudes?!" Tõsi küll, neil võib mõne koha pealt õiguski olla.

Ent Katariina Seebimull erines tavalistest emadest selle poolest, et ta hakkas poja pealekarjuma juba enne, kui midagi paha oli üldse juhtunud.

"Kui sa pritsid täna oma koolisärgi peale kas või ühe tilga kakaod, hakkadpudipõlle kandma!" karjus ema Samuelile igaks juhuks juba hommikusöögilauas. "Ma eeldan, et täna koolist tulles on su riided, juuksed ja koolikott sama puhtad kui su õel!"

• Kristiina Kass, "Samueli võlupadi", 2006, lk 9

• Tädi Salme oli isegi nii puhas, et pühkis põrandakaltsugakoera jalad puhtaks, kui Saku aiast tuppa tuli. Iga jalg eraldi. Kuidas oleks tädi Salme siis saatnud oma lapsi räpasesse majapidamisse! Või siiski? Tädi Salme andislihavõttepühade ajal Sakule süüasupitaldrikust, midaema väga pahaks pani. Samataldrik, kust meie sõime, ütles ta hiljem kodus. Ema ise ei sallinud koeri. Tema suguseltsis olid kõik koeravihkajad.
  • Heljo Mänd, "Elu roheline hääl", 2007, lk 7-8

• Vimes kraapis saapad maalähedusest puhtaks ja suundus häärberi peamissevannituppa.

Muidugi oli majas vannitube enam kui küllalt, tõenäoliselt rohkem kui linna enamikeltänavatel terve tänava peale kokku - seal hoolitses vastavalt valikule või vajadusele ihupuhtuse eest plekkvann, pesukauss ja veekann või üldse mitte miski... aga see vannituba oli ehitatud Hullu Jack Ramkini kavandi järgi ja meenutas Nähtamatu Ülikooli kuulsat vannituba, kuigi kui sealse vannitoa oleks kavandanud Hull Jack, siis oleks ülikooli kutsutud Nilbeks Ülikooliks, kuna Hull Jack tundis tervet (aga võib-olla ka ebatervet)huvinaiste vastu ning tema vannitoas paistis see välja, ja kuidas veel, jumalate eest! Muidugi oli valgest marmorist kaunitaridele lisatudväärikust urnide, marmorist viinamarjakobarate ja alati populaarsete gaasriideribadega, mis olid õnnekombel maandunud täpselt õigesse kohta, et vältida kunsti muutumistpornograafiaks. Lisaks oli see väga tõenäoliselt ainus vannituba, kuskraanidele oli märgitud "soe", "külm" ja "brändi". (lk 157-158)

• [Harry Kuningas:] "Öeldakse, et käsi peseb kätt, aga ma olen täitsa kindel, et kui jutt on Harry Kuningast, lihtsaltpesemisest ei aita, siin tuleb kõvasti küürida." (lk 212)
  • Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012

• Kui sa pole puhas, siis see lihtsalt segab. Kiskja potentsiaalne "hamburger" kaevab ennast selle ajagamaasse, kui jahipidaja ennast vahepeal kratsib. Eks iga "pitsa" hakkablooduses ju vihaselt vastu ja kõik, mis edukatjahti segab, võibki saada saatuslikuks.
• Enese puhastamine on huvitav valdkond. Meil, kõrgematel pärisahvilistel, on suhteliselt pikad ja enam-vähem sirged rangluud ja inimesel on pärisahviliste hulgas üldse kõige pikemkael. Ja ikkagi, isegi meie ei saa ennast abaluude vahelt puhtaks lakkuda. Aga seda on ju vaja, sest puhas olla on eluliselt oluline. Nii etsõbra käsi on abiks. See ongi seltskondlikgrooming ehk hooldamine.
  • Aleksei Turovski, intervjuu:"Aleksei Turovski: kui tahad olla terve, õpi loomadelt!", Eesti Päevaleht, 26. märts 2017

• Vett ei ole? Tuleb minna jõe äärde, kus onallikas. Ei ole nii, et lähed ja võtad. Allika juures on kahe tunni jagu järjekorda. Ümberringi plahvatavad raketid ja mürsud. Kaheksa nädala jooksul ei ole ühtegi käiku, mille ajal poleks raketid ja mürsud ümbruses plahvatanud. Vett on vaja ka naabritele. Vee järel tuleb käia iga päev. Tuleb ennast veidikenegi pesta. Säilitada rituaalsed hügieeniharjumused, et säiliksinimväärikus.
  • Vahur Laiapea,"3000 kilomeetrit Mariupoli põrgust Eestisse", Postimees, 1. juuni 2022

• Denali on väga puhasmägi, lisaks sellele, et ta on ka ilus. Mis tähendas seda, et allranger'ite juures jagati kõigile grupi liikmetele kätte sellised ilusad rohelised potid, mis tähendas, et mitte midagi sinust – ei toidujäätmeid ega midagi muud – ei tohtinud sinust sinna mäele maha jääda.
  • Katrin Merisalu, intervjuu: Margit Kilumets,""Pealtnägija": alpinist Katrin Merisalu kummitab maailma kõrgeim tipp", ERR/ETV, 15.03.2023

• Maarja Kangro, "Maitsest", ERR, 22.08.2019

• Andaõlut pesemata kätega, sülitada selle peal trampimata, aevastada seda põrmuga katmata,suudelda keelega keskpäeval varju andmata - need on jäledused Utu ees.
  • Sumeri vanasõna, 3. aastatuhat eKr (The Electronic Text Corpus of Sumerian Literature,"Proverbs: collection 3", Segment A, 3.8)
  • Utu oli Sumeri päikesejumal.

• Jäle on pesemata kätt suhu panna.
  • Sumeri vanasõna, 3. aastatuhat eKr (The Electronic Text Corpus of Sumerian Literature,"Proverbs: collection 3", Segment A, 3.161)

• Mary Douglas, "Puhtus ja oht", tlkTriinu Pakk, 2015

• Hügieen