Ingel Gabriel (vasakul) annab prohvet Muhamedile (paremal) edasi ilmutuse. Miniatuur Rašid al-Dini raamatust "Jami' al-Tawarikh" ("Kroonikate kogu"; Tabriz, Pärsia, 1307).
Prohvet (vanakreeka προφήτης, ennustaja) on inimene, kes väidetavalt edastab üleloomulikelt jõududelt (nt jumalalt) saadud sõnumit või on nendega kontaktis ja tegutseb üleloomuliku jõu ja inimeste vahendajana. Laiemas tähenduses nimetatakse prohvetiteks igasuguste, eriti kurjakuulutavate ennustuste tegijaid. Vana-Lähis-Ida prohvetlustraditsioonist on tänapäeval enim tuntud judaismi, kristluse, islami ja zoroastrismi prohvetid naguMuhamed jaZarathuštra.
[D'Artagnan:] "Porthos, mu sõber, te teate ju, et isa poolt põlvnen ma prohvetitest ja ema pooltsibüllidest, ja seepärast räägin ma vaid tähendamissõnu ja mõistukõnesid. Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu, kel silmad on näha, see nähku, rohkem ma ei või praegu öelda."
Poeedi valdkond on -hing. Kogu hing. Hingest kõrgemal onvaim, ja vaim ei vaja poeete, vaid kui ta üldse kedagi vajab, siis - prohveteid. Kui poeedis lööb välja prohvetianne, on see lisandus, mitte tema olemus - nii nagu kapoeesia võib omakorda lisavõimena ilmneda prohvetis. "Millised suured poeedid on prohvetid" - nõnda küsides alahindate prohvetit. "Millised suured prohvetid on poeedid" - nõnda küsides ülendate poeeti.
Prohvetile jääb alati lootus enne ära surra, kui tа ennustus täide peab minema. (lk 96)
Prohveteid on alati mürgiga proovitud: kui nad on tõelised, hoiatab Jumal neid mürgi eest; kui saavad surma, olid järelikult petised ja otsa väärt. (lk 97)
Ikka leidub prohveteid, kes kuulutavad tõde, mida kõik teavad. Enamasti on see neile ka edu pandiks. (lk 127)
Prohvet võib kuulus olla küll omal maal, kuid mitte omas ajas. (lk 150)
Kes oli tõesti prohvet, see selgub hiljem. (lk 154)
Arvo Valton, "Tagasi tulevikku", 1985
Inimestel on vaja uut müüditeadvust, muidu nad surevad. Vahel tundub, etJuri Lotman püüdis üht niisugust väga vana kosmilistmüüti ellu äratada. Ta mõtles aeg-ajalt täiesti hullumeelsetes kategooriates, kuigi üritas oma müstiku-aju paradigmade jateaduslikemudelite sisse kuidagi ära mahutada. /---/ Lotman oli nagu juudi prohvet, ta rääkis asju, milletähendust ka ise tõenäoliselt lõpuni ei mõistnud. Ta mängis omakultuuriteooria maha religioosses registris, tema esseistika meenutab pigem kosmilist liturgiat.
Prohvet on parem olla kuifilosoof. Temalt ei nõuta kutsetunnistust. Teda ei kutsutabankettidele. Tema ei vaja laegastega lauda. Ta on vabahirmust osutudahobuseks. Ta pea on nagupääsukese pesa.
