Christopher Richard Wynne Nevinson, "Hingeta linna hing (New York, abstraktsioon), 1920Bernard Boutet de Monvel, "New Yorgi vaade" (1928)Trude Waehner, "Riverside Drive" (1940ndate algus)
New York, varemNieeuw Amsterdam, on linnAmeerika Ühendriikides New Yorgi osariigis. Riigi rahvaarvult suurim linn.
New York on üks maailma majandus- ja kultuuripealinnu. Linnas asuvWall Street on tuntud rahanduskeskusena jaBroadway piirkond meelelahutuskeskusena.
Päevade möödudes muutusõhkkond üha kummalisemaks. Tundus, nagu oleks New Yorgist miski haihtunud —tõelisus või tähtsus, ja linn teeskleb tema ees, etendab kolossaalsetnäitemängu, milles osalevadbussid,taksod, ruttavadjalakäijad, kõigis Kolmanda avenüü baarides mängivad telerid, isegi päise päeva ajal valgustatud filmireklaamid, mille taustaks on tuhandete autopasunate prääksatused ja tühjalobisevate inimeste hääled. Justkui oleks kogu New York papistlavadekoratsioon, mis kukub kõminal ümber niipea, kui Tomi laevlaupäeval sadamast välja sõidab. (lk 19)
Oli imelik tunne lugeda New Yorgi tuttavatest, Edist ja põhupea Lorraine'ist, sellestsamast, kes oli tahtnud end Tomi kajutisse peita ja koos temaga ära sõita. Imelik ja igav. Kui haledat elu nad elavad: rähklevad New Yorgis, trügivadmetroos, vahivadmeelelahutuseks mõnes Kolmanda avenüü urkabaaristeleviisorit, ja kui leiavadki vahel harva raha Madisoni avenüü baari või heasserestorani minekuks, on nende elu ometi masendavalt hall võrreldes Venezia kõige viletsamagitrattoria'ga,kus pakutakse rohelist salatit, oivalistjuustu ja maailma parimatveini! (lk 165)
NäiteksplaneedilMaa oninimene alati pidanud ennastdelfiinidest targemaks, kuna ta on saavutanud nii palju –ratas, New York,sõjad ja nii edasi – samal ajal, kui delfiinid pole teinud midagi muud kuivees ringi hullanud. Teistpidi võttes, delfiinid on alati pidanud ennast targemaks kui inimene – just selsamal põhjusel.
Douglas Adams, "The Hitchhiker's Guide to the Galaxy", 1979, 23. ptk
MõniManhattani moekas naine kasutabparfüümi nimega Pheromone, mille hind on kolmsadadollaritunts. Võib-olla küll kallis, ent milline onafrodisiakumi hind?Loomade seksuaalselt peibutavate eritiste alastele avastustele tuginev parfüüm lubab vihjamisi panna naisterahva väljakutsuvalt lõhnama ning teha tursketest meestestiha orjad, armuzombid. Kummaline on selle lõhnaõli pretensioonikuse juures see, et tootja pole täpsustanud, milliseid feromoone see sisaldab.Teadlased pole inimferomoone veel tuvastanud, samal ajal kui, ütleme,kuldi omad on kindlaks tehtud. Pilt sellest, kuidas terve põlvkond noori naisi kõnnib möödatänavat ja lõhnab kuldiferomoonide järele, on kummaline isegi Manhattanil. Lubage mul anda üks ulakassoovitus: laskeemisekari Park Avenue'le lahti. Hajutage nad hoolikalt Pheromone'iga lõhnastatud naiste hulka. Helistage hädaabinumbril 911.
Mõtlesin pidevalt: "Kui me ainult New Yorgis elaksime..." Kui me sõitsime mööda lõbustuspargist Birminghami laadaplatsil, kuhu lubati üksnes valgeid lapsi, meenutasin, kui lõbus meil oli olnud New Yorgis Coney Islandil. Kui me kodus kesklinnas näljased olime, pidime ootama, kuni jõudsime tagasi mustade linnaossa, sestrestoranid ja toiduletid olid reserveeritud valgetele. New Yorgis võisime igalt poolt hot dogi osta. Kui me tahtsime Birminghamis kempsu või vett juua, pidime otsima üles sildi kirjaga "Värvilistele". Enamik minu põlvkonna mustanahalistest lastest õppislugema sõnu "Värvilistele" ja "Valgetele" enne, kui nad õppisid lugema "Vaata, Dick, vaata".
Angela Davis, "Angela Davis: An Autobiography", 1996, lk 83
Terry Pratchett, "Härrasrahvas", tlk Allan Eichenbaum, 2003, lk 222 joonealune märkus
Кара-Kohila ja New York on teoreetilises mõttes täiesti võrdselt tsentraalsed ja perifeersed kohad, kui kõne alla võetaksemaailma kättesaadavusinterneti vahendusel — kaks ühisevõrgu ühesuurust silma. Tegelikult aga tähendab interneti sisseviimine Kapa-Kohilasse tema edasist perifeeriastumist võrratult suuremal määral kui tema teoreetilist tsentraliseerumist, sest kogu internetist pakutavinformatsioon on võrratult enam New Yorgi kui Kapa-Kohila ideoloogilise kontrolli all.
Jaan Undusk, "Kas meist saavad balti baskid ehk kuidas olla esindatud?" Looming nr 9/2002, lk 1371
Tänu "Harry Potterile" olen reisinud kogumaailmas. Ilma filmideta poleks ma tõenäoliselt nii noorelt New Yorki läinud. Ma olin 11-aastane ja ma mäletan seda selgelt, kuna see oli kohe pärast 9/11 rünnakuid. Ma olin seal, kus see juhtus, vaatasin seda galeriid, kus kõigilseintel olid sõnumid ja joonistused.
Emma Watson, 7.-8. Potteri-filmi võtete aegne intervjuu: Derek Blasberg,"Emma Watson", Interview, 16. aprill 2009
Ma tulin New Yorki üheksakümnendate lõpul, kui hiilgeaja ergav päike oli just loojumas, kuigi siis ei teadnud seda veel keegi. Tolle aja New York kubises suleseppadest, kes oskasid päriselt kirjutada, sest nii palju oli ajakirju, päris ajakirju, neid oli lademetes. KuiInternet oli alles eksootilinelemmikloom kusagiltoimetuse nurgas – viska talle aeg-ajalt mõni maiuspala ja vaata, kuidas ta oma lühikese lõa otsas naljakalt kepsleb, pluti-pluti, tema küll ei karga meile öösel kõri kallale. Ausalt, ma ei tee nalja – kunagi oli aeg, mil äsja kolledži lõpetanud lapsukesed tulid New Yorki janeile maksti seal kirjutamise eest. Me ei osanud hinges aimata, et olime valinud karjääri, mis kuivab kokku tosina aastaga. (lk 10–11)
New York ei jää vaikseks mitte kella kolme-nelja ajalöösel, siis on liikvel veel liiga palju baare mööda kondajaid, kestaksosse vajudes üksteisele üle tänava midagi hõikavad või kägisevad mobiiliga rääkida, kimudes samal ajal veel viimastsigaretti enne magamaminekut, kõige parem aeg on hoopis kell viis hommikul, siis kui isegi sukontsade kõbin kõnniteel kõlab kuidagi ebaseaduslikult. Kõik inimesed on paigutatud kenasti ära nende karpidesse ja kogu linnaruum on ainult sinu päralt. (lk 84)
"Kuhu sa siis lendad?" küsib päikesekollases vormis registreerimislaua töötaja.
"New Yorki."
Ajan selja sirgu. Ma kardan. Samas aga tunnen midagi uut ja huvitavat läbi oma keha voolavat, kui linna nime ütlen. Ma lähen New Yorki. Kõigi mu sõbrannade voodite kohal ripuvadpostrid poistest, keda nad pole iial oma ihusilmaga näinud. Minu voodi kohal on aga New Yorgipanoraam. Ma pole seal kunagi käinud, aga olen ikkagiarmunud. (lk 11)
Seal, hallikas kauguses, on New York.
Ma tunnen tänu oma voodi kohal rippuvale postrile linnasilueti otsekohe ära. Sajad hallid, pruunid ja läikivad hooned moodustavad maailma kõige ilusama tulpdiagrammi. Kui neid vaatan, keerutavad mu peas tantsida kaks sõna:lõpuks ometi.
Lugematul hulgal filme ja fotosid ja telesarju ja uudislugusid on mind selleks hetkeks ette valmistanud. Kõik, mida olin seni vaid telekast näinud, on nüüd tõelisuses mu silme ees. Mul on tunne, nagu hoiaksin planeete liikumas.
Ja järsku taipan sedagi, miks Ameerika immigratsiooniametnik tahtis, et mu räägitud lugu kõlaks tõeliselt. Ma näen maailmakuulsat siluetti oma ihusilmaga ja mõistan.
Ameerikaongi ükslugu. Siin astud justkui elusuuruses ekraani ette. Ja kui tahad isefilmis osaleda, pead siia sobituma. (lk 27–28)
Reedepärastlõunane liiklus on hullumaja. Kõikjal on kollasedtaksod. Nad tuututavad sajal erineval moel, nagu räägiks iga takso omakeelt. (lk 28)
Ja järsku tekib mul küsimus, kasmina siia ikka sobin.
Ma tean ju, kuidas asjalood on.
Samal ajal kui New York bussi akna taga tuututab ja undab ja lõõmab, vaatan mina oma käsi. Nahk on kuiv ja praguneb nagu värvikiht vanal maalil. Mu sõrmed on peaaegu katki pestud.
Mida peaks see linn minuga peale hakkama? (lk 29)
Et kas ma siia sobin?
Kuulge, see on ju New York. Vaadake lihtsalt korraks kõiki neid tüdrukuid, kes filmides siin elavad. Kui lood vähemalt veidigi tõele vastavad, kihab siin üksikutest, segastestkontrollifriikidest. Naistest, kes alati kõik oma punnismärkmikesse üles kirjutavad. Kellele ei meeldiüllatused ja kes üksi kodu koristavad, seljas surnud isa või poiss-sõbra liigsuurkampsun, kel on seltsiks vaidkass ja kes igal õhtul söövad papptopsi seest mingit kaasaostetud einet ja kelle korralikult üles tehtud vooditelt vahib vastu tohutul hulgalkaisukarusid.
Its beginning to look a lot like Christmas.
Mul pole ühtki tolmust kaisukaru ja karvast kassi kohe kindlasti mitte. Aga kui ma üldse kuskil maailmas end koduselt tunda võin, siis peab see siin olema. Selles säravas linnas. (lk 30)
New Yorgi kaarti tuleb vaid korra vaadata, kui juba taipad, kuidas see linn rajatud on. Justkui oleks keegi oma klotsikarbi sisu ruudulisele paberile laiali laotanud. Põhjast lõunasse suunduvaid laiu teid kutsutakseAvenue'deks, idast läände viivaidtänavaid nimetatakseStreet'ideks. Kõigil neil tänavail on number, nii et tead alati, kus oled.
Mul on selline tunne, nagu astuksin taksost otsefilmivõtete keskele. Võtteplatsile, mille kallal on inimesed töötanud nädalaid, et isegi maailma kõige lollimale vaatajale selgeks teha: selle loo tegevus toimub New Yorgis.
Aga et siis päriselt ongi nii.
Kui takso minema sõidab, vaatan põnevusega enda ümber ringi. Tänavat ääristavad kõrged, õhulised, leegitsevates sügisvärvides puud. Enamik maju on viiekorruselised. Nad on punakaspruunid ja ookerkollased ja hallid, lamedate katuste ja graatsiliste metallist tuletõrjetreppidega fassaadidel. Mööda kõnnib kaks tüdrukut, kelle kohta võin kohe öelda, et nad onmodellid. Nende jalad on pikad ja peenikesed. Neil on näol tüdinud ilme ja käes suur papptops kohvi. Sellise plastkaanekesega. (lk 33)
Kell on kuus õhtul ja väljas pimeneb kiirelt.Tänavalaternad löövad põlema ja ühtäkki näib tänav justkui mõnest teatritükist pärit olevat. Enne jalutasin üle võtteplatsi, nüüd seisan laval koos papist tuletõrjetreppide ja plastist rekvisiitpuudega. Aeg-ajalt viskab keegi alla paar sügislehte. Iga leht on kahe teineteise külge kleepunudsüdamekese kujuline.
Silmitsen neid tükk aega. Siis asetan jala kahele südamekesele ja liigutan saabast aeglaselt edasi-tagasi. (lk 41–42)
Anna Woltz, "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018
Asi ju ongi selles, et andekaid inimesi on siin tuhandeid. Paljud, kes on tulnud mingi plaaniga siin loomingus läbi lüüa, on lihtsalt pidanud minema tööle, lihtsalt reaalsus sõidab ühel hetkel sisse ja oledki öövahetuses mingis baaris, kust hommikul lähed tegema veel muud tööd, et ära elada. Aga võid sellega seoses ka midagi muud leida, õpid sellest ja ka see on põnev.
%2c_1920.jpg)
.jpg)
