Neljakümnendate aastate algul tegid Charlotte Auerbach ja William Robson Edinburghi ülikoolis analoogilise avastuse, kuid seda pandi palju vähem tähele. Ipriidiga töötades leidsid nad, et see kemikaal tekitabkromosoomidele jäävaid ebanormaalsusi, mida ei saa eristada kiirituse poolt tekitatuist. KatsetesDrosophila'ga, sama liikikärbsega, keda kasutas Müller oma töös röntgenikiirtega, põhjustas kaipriit mutatsioone. Seega oli avastatud esimene keemilinemutageen. Ipriidile kui mutageenile lisandub nüüd pikk nimestik kemikaale, mis muudavad taimede ja loomade geneetilist materjali. (lk 175)
