Kohe, kui Euroopaskiinapuu koore raviomadustest teada saadakse, mõistetakse ka seda, et aine on kättesaadav vaid vähestele väljavalitutele: see maksab palju, tuleb väga kaugelt ja tahab käsitsijahvatamist. Lisaks muudabpalavikku alandav pulber haiged jõuetuks, mis on lihtinimeste jaoks sageli hullem õnnetus kui palavik ise.
19. sajandil toimub pööre: tänu mehaanilistelekäiadele saab vähese ajaga toota tohutus koguses peenestatud kiinapuu koort.Ravimi hind langeb. 1817. aastal eraldavad Pierre Joseph Pelletier ja Joseph Bienaimè Caventou kiinapuu koorestkiniini. Kuid alles sajandi lõpul tõestatakse ümberlükkamatu seos malaaria japarasiitide vahel ning 20. sajandi algul lubatakseItaalias, kus aastas sureb malaariasse viisteist tuhat inimest, kiniini müük soola- jatubakapoodides. (lk 177)
