Lätlased on väike, kuid väga hea rahvas Kirde-Euroopas. Ainult põhjanaabritega pole neil nii palju vedanud kui eestlastel.
- Ega see Lätimaa ka ole teistsugune kui meie maa, talvel niisama valge lumi, mustavad majaseinad ja rohelised metsad, aga need lätlased ise! Nendega oli väga raske ajada asju ja just sellesama pärast pidigi ikka mitu küla sõitma korraga koos, sest hulk mehi on hulk mehi, aga üksinda või väikese salgaga Riia linnani välja jõuda oli selge imetegu. Minu isa rääkis mitmel korral, kuidas nad tihti linavooridega teeäärsetes kõrtsides peatudes pidanud lätlastega suuri lööminguid. Keegi ei tea, mispärast seisis see vahekord vaenulikuna ja millest tekkis tüli, kuid harva oli seda, et mõni linavoor sai Riia reisi ära teha ilma kaklusteta, öösiti peatuti ikka suuremates kõrtsides, ja niisugustesse paikadesse kogunes palju lätlasi ja siis algas ikka lööming. Mõnes paigas, kus enne olnud suuremaid lahinguid eestlaste ja lätlaste vahel ja kus eestlased jäänud üle, kandsid lätlased eestlaste vastu vana viha ja valmistusid juba aasta aega ette, kuidas võtta eestlasi vastu, kui nad jälle lähevad oma linavooriga Riia poole. Ei usaldatud siis kunagi jätta hobuseid kõrtsihoovi vahita, sest mitmel korral oli juhtunud, et hommikuks olid läbi saetud kõik reeaisad, nii et hobust ei saanud kuidagi rakendada ree ette. Kui juba niisugune tükk oli tehtud, siis ei olnud juttugi sellest, et keegi ümbruskonnast laenab sulle oma reeaisa või müüb oma metsast paraja kaserooviku. Tuli siis sõita edasi jätkatud aistega, mis aga teel tihti uuesti purunesid. Kui nii teekond venis pikale ja hobuste toidumoon lõppes otsa, siis ei müünud seda tee äärest keegi. Niisuguseid tükke juhtus pääasjalikult nendes kohtades, kus vanade arvete pärast peeti meie linavedajate vastu viha.
- Ma arvan, et lätlastel on eestlastega palju lähedasem geeni- või kultuuripärand kui näiteks leedulastega. Leedulastest ei ole lätlastel üldse kerge aru saada.
- Küsitakse, et mis mindLäti juures köidab. Praegu ei oskagi enam öelda, Läti on nii lähedane, nagu oleks ma temaga kogu aja koos olnud.
- Eks seda naabrite vahelist kisklemist on läbi aastasadade olnud küll teineteise külade põletamisest,Lembitu mahalöömisest kuni räimesõjani, aga praegu oneestlased ja lätlased lihtsalt toredad sõbrad janaabrid, kellele meeldib üksteise kallal pisut nokkida.
- Jumal on ka lätlastel olemas — rohkem kui meil. Nendehümnist on meie omaga võrreldes suurem protsent Jumalale pühendatud. Ja Jumala nime kipuvad nad meelsamini suure tähega kirjutama kuieestlased. Ja eks eestlased ütle ju tihti: "Jumal on lätlane." Seda öeldakse siis, kui meil midagi kehvasti läheb, peamiselt siis, kui Eestis onilm halb, mis omakorda tähendab enamastivihmasadu.
- Mind ajab põhjalikultsegadusse, et Läti kirjandusinimesed on oma hüüdlauseks välismaal võtnud: "Ma olenintrovert!" Sel teemal tehakse videoid ja internetis pakutakse näiteks lõbusa pealkirjaga testi "Milline introvert ma olen?". Koostöös luuletaja Krišjānis Zeļģise pruulikojaga Malduguns valmis Londoni raamatumessi ajaks kirjanduslikõlu "I'm an introvert", mille koostises on üks lätlaste armastatumaid toiduaineidkartul ja sildi peal ikka mõni tsitaat läti kirjandusest.
- Lätlaste rõhutatud introvertsuse juures ajab mind segadusse just see, et lätlaste põhianekdoot eestlastest on teemal "aeglane eestlane". Kas me peaksime oma loosungiks võtma "Veel aeglasem kui lätlane"? Tänapäeva kiires ja rahutus maailmas on inimene, kes on võimeline pikemalt mõttesse vajuma, tõesti väärtus omaette.
- Keskmine lätlane ei kannataühistransporti. Ta ei taha suruda ennast tihedalt teiste vastu, seepärast laseb iga päev mööda kolm tuubil täistrammi, et lõpuks astuda sellisesse, mis sõidab täitsa vales suunas, aga on vähemalt pooltühi.
