Härra Colbert oli kokku saanud neli miljonit ja kulutas need ära targakokkuhoidlikkusega. Teda ehmatasid kulud, milleni võis viia mütoloogia. Iga silvaan, iga trüaad maksis vähemalt sada liivrit päevas. Igakostüüm maksis keskmiselt kolmsada liivrit. Igal öölilutulestikuks kulutatud püssirohu ja väävli hind tõusis saja tuhande liivrini. Sellele lisaks oli veel illumineeritud tiigi ümbrus, mis nõudis kolmkümmend tuhat liivrit õhtu pealt.
"Jäta juba, ema! Ei ole kõneväärt. Kuipulmad, siis pulmad. Võib-olla on niisugused pulmad külas viimaseks. Nüüd hakkavad lihtsaltperekonnaseisuametis käima, kirjutavad alla ja kõik. Las siis Zuzial olla niisugune pulm, et inimestel oleks, mida mäletada."
"Kulud! Kulud!" kehitab Grzegorz õlgu. "Niipalju kui mina mäletan, on ikkakülalised pulma kinni maksnud. Tanu panemise juures kogute hulga raha."
"Aga kui tanu panemist ei tulegi, noored ei taha. Ütlevad, et niisugused kombed on nüüd ainultraadios ja klubidesetendustel," naerab Małgorzata, paludes kiirgava pilguga andeks sobimatu lobisemise kuludest.
