See algas pääle sellest, et korra taat rääkis säravail silmil oma uut kalaunenägu. Et olihaug ronind veskikotta ja närind võlli katki. Kui vanamees juurde jõudnud, muutnud haug enesekrokodilliks ja hüpand kivi alla vette. Jajões olnud palju-palju vett.
Vanamehe hoolega jutustet unenägu meelitas Maalitki oma unenägu rääkima. Et olevat näind, etõunapuile aias kasvand otsa ilusadapelsinid, aga just enne valmimist tulnud öösel karivareseid ja viind puha ära.
Pahaaimava pilguga vaatas vana Lõks oma tütre otsa. Talle näis, kui oleks tapõua põhjuse leidnud. Sest kuidas võis ta unenägu tuua nüüdvihma, kui teine inimene siinsamas näeb und, mis vihma veel kaugemale peletab. Sestpuuviljad ja varesed tähendavad ikka põuda, kes siis seda paremini teaks kui Lõksu taat ise. Ei hooli tüdruk vanainimese murest. Näeb unes apelsini – seda on talinnas õppind. Näeks ta unes kas või kilu võisprotikala, näeksvalaskalagi, kui just lihtsaid maakalu näha ei taha. Aga ei linna- ega maakala huvita tütart. Ja sellest see põud vist tulebki.
Selleaasta ärevamatest asjadest peab nimetama seda, et kummalisel kombel on just nüüd küsimärgi alla sattunudülikooli staatus –Tartu Ülikooli staatusEesti ainukeseuniversitas'ena. Õhus on sõnapaar "Tallinna Ülikool". Mul on olnud juba juhust ütelda, et see kõlab mu meelest niisama hästi nagu "tartu kilud", ja vaja on Tallinna Ülikooli minu meelest ka umbes niisama palju.
Keelekorraldajal tuleb välja kannatada üksvastuolu. Ühelt poolt pole tavaline keeletarvitaja rahul sporaadiliselt kujunenud normide ebaühtluse ja seetõttu raskesti omandatavusega. Teiselt poolt aga on ta häiritud mis tahes muutustest suuremakorrapärasuse nimel. Näiteks on rohkesti neid, kes elavad valuliselt ületallinna kilude kaotuse.
Traditsiooniline Eesti toidulaud on kaetud naabritelt või endistel valitsejatelt näpatud roogadega. No ei oleseaprael jahapukapsal Maarjamaaga midagi ühist, küll agaSaksamaaga. Keeruline oleks vaielda ka teemal, kas kilu keedekartuliga hakati esmalt valmistama siin,Soomes võiRootsis. Samas rütmis võiks läbi võtta kõik meie söögid ja väga vähestele hakkaks konks taha.
