Külv ehk külvamine on seemnevilja ehk seemnepõllule jaotamine ja selle mullaga katmine.

• Psalmid, laul 126, salmid 5-6

• Kuulge nüüd külvaja tähendamissõna tähendust.

19 Igaühe juurde, kessõna Kuningriigist kuuleb, ent ei mõista, tulebkuri ning riisub külvatu tasüdamest. See ontee äärde külvatu.

20 Miskivisele maale külvati, on see, kes sõna kuuleb ja selle koherõõmuga vastu võtab,

21 aga tal enesel polejuurt, vaid ta on heitlik - kui teda sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, laseb ta end kohe eksitada.

22Ohakate sekka külvatu on see, kes sõna küll kuuleb, ent selle ajastumuretsemised jarikkuse petlik ahvatlus lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks.

23 Heassemulda külvatu on aga see, kes sõna kuuleb ja mõistab ning siis ka vilja kannab: mõni saja-, mõni kuuekümne-, mõni aga kolmekümnekordselt.

• Matteuse evangeelium, peatükk 13, salmid 18-23

• Toots tuleb põõsa tagant surmani tõsisenäoga välja ja hakkab kohetööle. Esiti aitab ta paar peenart valmis kaevata, läheb siis rehitsejate juurde ja töötab sealgi nii hoolsalt, et köster seda tähele paneb ja temavirkust kiidab. /---/ Külvamise jaoks võetakse ärksamad poisid: töö on vastutusrikas. Teiste seas näikse Tootsil suur lust külvamiseks olevat.

"Külva, külva!" ütleb köster. "Aga tee sa nii, nagu ma näitasin. Ära sa jälle paremini püüa teha, kui mina tegin: siis läheb rikki." Ja siis asuvad külvajad tööle. Kaugemal lähevad teised peenarde reaga edasi, köster käib edasi-tagasi, ja õpetades. /---/ Midagi on käimas, midagi sepitseb Toots, seda näeb Imelik naabri rahutust vaatest, aga mis nimelt - eksaeg kõik asjad seleta.

"Mina,” sosistab Toots Imelikule kõrva, kusjuures ta kahtlaselt ringi vaatab, "mina segasin kõik seemned segamini, niipalju kui neid oli, ja pildusin kõik peenardele. Kui nüüd kasvavad, las siis Julk-Jüri murrab pead, mis vili see niisugune on."

• Oskar Luts, "Kevade". Tallinn: Eesti raamat, 1968, lk 319-321

• Uuedpäevad ja uuedööd võivad tulla. Aga Issand on tõotanud, et ei pea lõppema ei külv ega lõikus, ei külm ega soe, eisuvi egatalv.
  • Karl Ristikivi, "Mõrsjalinik". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 300

• Igavili saab omal ajal küpseks.
• Kuhuüheksa külvavad, ei kasva ühtigi.
• Kuidas küli, nõnda vili.
• Kusodraiva, sinna ei mahurukkiiva.
• Kus viljavihud puuduvad, seal rabatakseõlgi.
• Lõikuse ajal on kannad kurdid.
• Maad küntakse mitu korda, seemet külvatakse üks kord.
• Paksseeme kaotab, harv seeme kasvatab.
• Rohunina tärkab, künnimees ärkab.
• Sõrme otsast külvad, sõrme otsast lõikad.
• Vili väljal ei ole veel kotis.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Vikipeedias leidub artikkel

Külv

• Põllumajandus

• Vikipeedia malliga artiklid