Giovanna Garzoni (1600–1670), "Vaikelu kõrvitsaõite ja viinapuuväädiga",s.d.Maximilian Pfeiler (1656–1746), "Vaikelu lõigatud kõrvitsaga",s.d.Štefan Michal-Vörös, "Vaikelu kõrvitsate ja kurkidega" (1734)Jeanne Marie Joséphine Hellemans, "Vaikelu puuviljade ja kõrvitsaga" (1830)Emilie von Büttner (1804–1867), "Kõrvitsad",s.d.Gerardina Jacoba van de Sande Bakhuyzen, "Vaikelu lillede ja viljadega" (1869)Kristian Zahrtmann, "Itaalia mäng" (1884)Sophia L. Crownfield (1862–1929), "Etüüd kõrvitsaõitega" (akvarell, 20. saj algus)
Kõrvits ehk harilik kõrvits (Cucurbita pepo) on kõrvitsaliste sugukonna kõrvitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Hariliku kõrvitsa teisendid on taldrikkõrvits ehk patisson, rullkõrvits ehk kabatšokk ja puhmik-õlikõrvits ehk tsukiini.
Ja ta valmistas valatudvaskmere,kümme küünart äärest ääreni, täiesti ümmarguse,viis küünart kõrge; kolmekümneküünrane mõõdunöör ulatus selle ümber.
24 Selle ääre all olid metskõrvitsad, mis seda ümbritsesid: kümme igal küünral, ringi ümber vaskmere: kõrvitsad olid kahes reas, selle valuga koos valatud.
Punktipanija au kõigile neilesoperdistele aga jääb õpetatud Frédérick Cuvier'le,kuulsa paruni vennale. Aastal 1836 avaldas ta "Loodusloo vaaladest", kus ta esitabpildi, mis pidavat kujutamaspermatseedivaala. Enne kui seda pilti ükskõik missugusele nantucketlasele näitate, on mõistlik hoolitseda selle eest, et teNantucketist viivitamatult kaduda saaksite. Ühesõnaga, Frédérick Cuvier' spermatseedivaal pole mingi spermatseedivaal, vaid pudelkõrvits.
Herman Melville, "Moby Dick", ptk 55, "Hirmuäratavad pildid vaaladest", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, Tallinn: Eesti Raamat, 1974
Tuhkatriinu läks sedamaid, otsis kõige ilusama kõrvitsa välja ja tõi selle ristiemale, ehk ta küll ei osanud arvata, kuidas kõrvits teda peole võiks aidata. Ristiema õõnestas kõrvitsa seest tühjaks, jättis ainult koore alles, puudutas sedavõlukepikesega ja sealsamas muutus kõrvits uhkeks kuldsekstõllaks.
Pööningust sai meeldiv mängupaik. Suured ümmargused värvilised kõrvitsad moodustasid ilusaidlaudu jatoole. Pea kohal kõikusidpunased piprad jasibulad.Laest rippusid alla kapaberisse pakitud suitsusingid ja suitsutatud hirveliha. Kuivatatudravimtaimede kimbud, vürtsitaimedtoitude maitsestamiseks ja mõrudadtaimed ravimiseks - täitsid pööningu vürtsika ja tolmuselõhnaga.
Parajasti eelmisel päeval oli isand Kõrvits lõpetanud omamaja ehitamise. Olgu teile teada, et peaaegulapsepõlvest peale unistas isand Kõrvits isiklikust majast, pannes igalaastal kõrvale ühetellise.
Kuid õnnetus seisis selles, et isand Kõrvits ei osanudaritmeetikat, ja nii palus ta aeg-ajaltkingseppmeister Viinamarjakest, et see ta tellised üle loeks.
"Eks me siis vaata," ütles sel puhul meister Viinamarjake, kratsidesnaaskliga pead. "Kuus kordaseitse – nelikümmend kaks... võtame mahaüheksa... kokku on sul seitseteist."
"Ja kas neist jätkub maja ehitamiseks?"
"Ma ütleksin, et ei."
"Aga mis siis saab?"
"See on juba su enda asi. Kui ei jätku majaks, teedpingikese."
"Aga mul pole pingikest vaja. Neid on linnaparkideski küllalt ja kui nad vabad pole, võin ka püstijalu seista."
Meister Viinamarjake kratsis jälle naaskliga pead, alguses parema, siis vasaku kõrva tagant, ja läks lõpuks oma töökotta.
Ah mis, neid polegi ju vaja. Mitte kõrvitsasupi jaoks. Või siis ainult paar suuremat, et leem paksem saaks. Kõrvits on oranžikaspunane. Küll see tuleb hea küll see tuleb ilus. Ja-jaa, ilus nagu päikeseloojang.
Viilutada ja koor eemaldada. Seemnetest puhastada. Diego hakkab ju jonnima, kui mõni seeme tema piimahammaste vahele satub.
Annie Saumont, "Supp" proosavalimikust (lk 80, "Aeg elada ja teisi jutte", tlk Maria Esko, LR 33-35, 2018
"Need sul ju puhta lõhki istutud," kahetsesvanaema.
"Lõhki jah!" kinnitas Roosimemm rõõmsalt. "Ma pidin neile mitu korda kõige jõuga otsa prantsatama, enne kui nii lapikuks läksivad nagu vaja. Reedal kasvasidsuvila juures läind aasta igavesed suured kõrvitsad, aga ega siis sellepärast kohvrilukke või ära lõhkuda."
Kalju Kangur, "August" (1973) kogus "Sonetiraamat" (1988), lk 108
Kurgipeenrad on lagedad. Tikripõõsas lõhkevad käärivad marjad. Õunte järele lõhnab tallatudrohigi. Aianurgas on köies põrakad kõrvitsad.
Milvi Seping, "Sügisekillud" 4, kogus "Urvad üle müüride" (1974), lk 29
Sügis on tulnud mu tuppa, järel tal jäljed märjad. Kapil kõhutab kõrvits, soemüüril sibulapärjad. /---/ Punased piprakaunad, kõrvits ja sibulapärjad. Sügis on tulnud mu tuppa. Sügise silmad on märjad.
Kersti Merilaas, "Vapramäe veerul" 1 kogus "Antud ja võetud" (1981), lk 62
.jpg)
.jpg)
