Ma leian üha enam, et minu kujundusestiil kuulub omaette liiki ja selles, mida teile saadan, kutsub minukaitsevaim võiingel teid järgnema, kuhu ta juhatab; kui käituksin teisiti, ei täidaks seeeesmärki, milleks üksipäini ma elan, nimelt [...] uuendamakskreeklaste kadunud kunsti.
Kaks nädalat järjest püüdsin igal hommikul järgida teie juhiseid, kuid kui ma leidsid, et mu püüdlused olid kasutud, otsutasin ilmutadaiseseisvust, millest ma tean, et see meeldib igale loojale rohkem kui võõra raja orjalik järgmimine, kuitahes imetlusväärne toorada ka poleks. Igatahes peab muvabandus olema see: ma ei saanud teha teisiti, see oli minu jaoksvõimatu!
Ma tean, et palusin teil anda mulle oma mõtted ja lubasin rajada kõik neile; selles ma ei arvestanud oma vaimuga. Nüüd leian end olevateksinud.
Mul on väga kahju, et olete kaotanud sideme vaimuilmaga, eriti kui mina peaksin selle eest vastust kandma. [---] Kui oleneksinud, olen eksinud heas seltskonnas. [---] Kõik suur jääb nõrkade inimeste jaoks paratamatult arusaamatuks. See, mida saab selgitadaidioodile, ei ole minu vaeva väärt.
Mulle meeldiblõbu, kuid liig palju lõbu on kõigist asjust jõledaim.Rõõm on parem kui lõbu jaõnn on parem kui rõõm. Ma tunnen, et inimene saab olla selles maailmas õnnelik. Ja ma tean, et seemaailm onkujutluste janägemuste maailm. Kõike, mida ma maalin,näen ma selles maailmas, kuid mitte kõik ei näe samamoodi.Ihnuri silmis on gini palju ilusam kuipäike jarahast kulunud kotil on kaunim kuju kui marju täisviinapuuväädil.Puu, mis paneb ühenutma rõõmupisaraid, on teiste silmis vaid roheline asi, misseisab tee peal ees. Mõned näevadlooduses üksnes naeruväärset ja vormitust ning nende järgi ma oma kunsti ei sea; mõned loodust peaaegu ei näegi. Kuidkujutlusvõimega inimese silmis on loodus puhas kujutlus. Nagu inimene on, nõnda ta näeb.
Olen rõõmuga leidnud, et suureleenamusele mu kaassurelikest on mu nägemused selgestimõistetavad ning eriti hästi mõistavad neidlapsed, kes minu pilte vaadeldes on leidnud rohkem rõõmu kui ma iganes lootnuks. Einoorus egalapsepõlv olerumalus egavõimetus. Mõned lapsed on rumalad ja mõned vanamehed on ka. Kuid tohutu enamus jääb kujutlusvõime või vaimse tunnetuse poolele.
Seal avastasin ma – ühes raamatus – sõnad, mille sina, William Blake, olid kirjutanud. Need olid vägevad sõnad ja need kõnelesid minuga.
It was there that I discovered—in a book—the words that you, William Blake, had written. They were powerful words, and they spoke to me.
Eikeegi (Nobody) filmis "Surnud mees" ("Dead Man", 1995)
Hiljem, hotellis, tema üüritud odavas toas, tunnistas ta, et minunägu oli teda vapustanud. Kas ta tõesti uskus millessegi nii lapsikusse naguarmastus esimesest silmapilgust. Ja siiski oli see mingis mõttes armastus. Rääkisime oma elust, tema naisest, minu mehest, ning siis läksime üle teisele teemale ja rääkisime nelikümmend viis minutit tema tütrest... geeniusest, kümneaastasestimelapsest. Olin alandatud, tummaks löödud. Tahtsin talle näkku karjuda:Aga mina! Ära mind unusta! Kuueaastaselt kirjutas ta tütarluuletusi, keni väikesi Blake'i stiilis luuletusi.Blake'i stiilis? Jah. Kaheksa-aastaselt ta avaldas needsamad luuletused. (lk 36)
