Ja etõpetaja ütles vahel asju, mis tundusid sulle imelikud. Tal oli tavaks öelda, Radio-Paris valetab.

Veel ütles ta ühelhommikul klassipäevikut avades, Teie klassiõde Louise Coheni täna ei ole, homme ta ka ei tule. Ta lisas pärastvaikust, Lapsed, ärge teda unustage.

Tol päeval olid sa õhtusöögilauas mossis. Su ema imestas selle morni ilme üle, sa rääkisid ja ka onu Jean kuulas, kuidas Louise - klassiõde, kellest oli ühtäkki saanud su parim sõbranna - oli sulle head aega ütlematakoolist ära läinud. Maryse vastas kiiresti, et küllap läks ta maalevanaema juurde. Onu Jean vaatas, kuidas sa tindiplekilisetaskurätiga silmi pühkisid ja lisas rahulikult, Sooja lehmapiima jooma ja värsket õhku hingama.

Üsna pea läks maale Anne-Lise Frankel. Ja seejärel Sarah Blumenthal.

 Annie Saumont, "Seife aus Paris" proosavalimikust "Aeg elada ja teisi jutte", tlk Maria Esko, LR 33-35, 2018, lk 14-15