Zoroastrism (pärsia زرتشتی, kurdi Zerdeştîtî), kamasdaism, on vanimmonoteistlikusund. See pärineb I aastatuhandest e.m.aIraanist. Zoroastrism põhineb prohvetZarathuštra (kreeka keelesZoroaster) õpetustel. Ta reformis seda6. sajandil e.m.a ja pani aluse ka zoroastrismi pühale raamatuleAvestale.[1]
Zoroastrism tekkisAhhemeniidide ajal (6.–4. sajandil e.m.a) ja oli mõne valitseja valitsemisajal riigi peamine usund.Sassaniidide ajal (3.–7. sajandil m.a.j) oli zoroastrism Iraanis täielikult valitsev usund.
Zoroastrism on varaseim teadaolev dualistlik jamaailma lõpust kõnelev usund. Oma aja suurimamaailmareligioonina avaldas see märgatavat mõjujudaismi,kristluse jauusplatonismi kujunemisele. Zoroastrismi hävitasidIraani 7. sajandi keskpaigal sisse tunginudmuhameedlased. Tänapäeval on tulekummardamine säilinud parsidel, kes elavadLääne-IndiasMumbai ümbruskonnas, ja Iraanis, kus on väike zoroastrialaste kogukond.[2]
Usundi õpetuse järgi on peajumal, maailma ja inimkonna looja, Ahura Mazda (Tark Isand). Talle vastandub Ahriman (Kuri Vaim). Kahesuse (dualistlik) idee esineb ka teistes monoteistlikes usundites: kristluses ja islamis.
See, mille Zarathuštra lõi, oli veedade usundi üleviimine aramea maailma ja aramea mõtlemise vormidesse. Vanaindia usu jumalad saavad semiidi usus deemoniteks, araablastel džinnideks. Aramea maailmas on kõlbelis-kahesuse (dualistlikus) talupojausundisJahve jaBeltsebul samamoodi vastakuti naguAhuramazda jaAhriman. Zarathuštra on nende iisraeli prohvetite teekaaslane, kes samamoodi ja samal ajal kujundasid ümber moosese-kaanani rahvausu. Kogu maailma lõpu õpetus (eshatoloogia) oniraani (pärsia) jajuudi usundi ühisvara.Avesta tekstid kirjutati partlaste ajal algselt aramea keeles, alles hiljem tõlgiti pehlevisse.[3]
Partlaste ajal jõudis nii iraanlaste kui juutide hulgas lõpule muutus, mis ei määratle rahvuse mõistet enam hõimukuuluvuse, vaid õigesse usku kuulumise alusel.[3] Mazda usku astunud juut sai iraanlaseks ja kristlaseks saanud iraanlane nestoriaaniks. Algkristlased ei nimetanud iraanlasi ja juute uskmatuteks.
Zoroastrism põhineb kahe vastandliku jõu, kurjuse ja headuse maailma vahelisel võitlusel, millest võtavad osa ka inimesed. Valguse ja headuse maailma valitseb jumalAhuramazda ning pimeduse ja kurjuse jõudude eesotsas on Ahuramazda kaksikvend jumal Angramanju. Ahuramazdal on sarnaseid jooni varasemaAssüüria riigi peajumalaAššuriga. Olenevalt sellest, kumba jumalat teenida, ootab inimest surmajärgses elus kasparadiis võipõrgu. Taoline dualism võis tuleneda põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vastuseisust.
Tavade hulka kuulus tulekultus jaohverdamine, mida viisid läbi preestriseisuse liikmed atravanid ehk maagid. Surnukehad toimetati katuseta tornidesse − dakmadesse −röövlindudele nokkimiseks.
Zoroastrism arendas esimese indoeuroopa religioonina välja ka õpetuse maailma lõpust javiimsest kohtumõistmisest, mis saabub koos Zarathustra uue kehastuse Saoshjanti tulemisega: ta sünnibneitsist ja päästab õigeusklikud inimesed. Viimases lahingus kurjuse maailm ja jumal Angramanju hävitatakse.[4]
Iraani rahvuslikus ja riiklikus usundis zoroastrismis suhtuti põlastavalt ja vaenulikult abielust loobumisesse.
