Zimbabwe (varasem nimiRodeesia) onmerepiirita riikAafrika lõunaosas.Piirneb idasMosambiigi, lõunasLõuna-Aafrika Vabariigi, edelasBotswana ning põhjasSambiaga. Pealinn onHarare (endise nimega Salisbury). Aprillis 1980 lõppes 15 aastat kestnud valge vähemuse ülemvõim ning Zimbabwe põliselanikud moodustasid enamusvalitsuse, mida ka rahvusvaheliselt tunnustati.
Zimbabwe on kandnud nimeLõuna-Rodeesia (1923),Rodeesia (1965) jaZimbabwe Rodeesia (1979). Nime Zimbabwe käisid 1960. aastatel iseseisva riigi võimaliku nimena välja iseseisvust nõudvad liikumised.
Nimi Zimbabwe tulebšona keelest ja tähendab kas kivimaja või iidset varet, mis on nüüd püha koht. Nime esmamaining kujulSymbaoe pärineb 1531. aastast; seda kasutas Vicente Pegado,SofalaPortugali garnisoni kapten.
Enamik riigi territooriumist jääb keskplatoole, mis ulatub edelast kirdesse kõrgusvahemikus 1200–1600 meetrit. Riigi idapoolne ala on mägine ning seal asub 2592 meetrit kõrgeNyangani mägi. Umbes viiendiku riigist moodustab rohumaa (veld), mis asub madalamal kui 900 meetrit. Zimbabwe loodeosasZambezi jõel asub üks maailma suuremaid jugasid,Victoria juga. Kliima on troopiline ning vihmaperiood onoktoobri lõpustmärtsini. Kliima muudab mõõdukamaks kõrgus merepinnast.
Riigi põhjapiir kulgeb möödaZambezi jõge. Sellel asubKariba veehoidla ehk Kariba järv. Lõunas moodustab loodusliku piiriLimpopo jõgi. Riigi idaosas on suuremad jõedSave ja selle lisajõgiRunde ningMazowe jõgi.
Suurema osa riigist moodustavad savannid, kuid niiskes ja mägises idas leidub ka troopilisi metsi. Puudest kasvavad Zimbabwes näitekstiikpuu,mahagon,msasa jaahvileivapuu. Samuti kasvavad seal sellised kauniõielised taimed naguhibisk,ämblikliilia,lõvikõrv jakassia.
Zimbabwes elab 693 liiki linde, 180 liiki roomajaid, ja 31 liiki kahepaikseid.[6] Roomajaid ja madusid on arvukalt. Suurim roomaja onvaraan, lisaks elab jõgedes mitut liiki krokodille. Kalaliike on 131.
Zimbabwe loodus on väga mitmekesine, kuid seal leidub ka tavapärast Aafrika troopikapiirkonna floorat ja faunat. Tähtsaimad loomad on lõvi, elevant, Aafrika pühvel, leopard, ninasarvik, mõned primaadid ja antiloop.
Minevikus katsid suurt osa riigist tihedad liigirikkad metsad. Vaesus, rahvaarvu kasv ja kütuse puudumine on viinud metsade maharaiumiseni, mis omakorda on metsiku loodusega ala kõvasti kahandanud. Metsade hävitamine ja erosioon on suured probleemid, põllumajanduseks sobivat maad jääb üha vähemaks. Sellest hoolimata peavad mõned organisatsioonid Zimbabwet üheks parima kliimaga kohaks, kus elada.
Protošona keelt rääkivad kogukonnad tekkisidLimpopo keskjooksu lähedale 9. sajandil. Sealt liikusid nad edasi Zimbabwe mägismaale. 10. sajandil sai Zimbabwe kõrgplatoo šona riikide keskmeks ning sama sajandi alguses hakkasid šonad kauplema Araabia kaupmeestega, mis aitas kaasa Mapungubwe kuningriigi õitsengule 11. sajandil. See riik oli piirkonda 13.–15. sajandini valitsenud võimsamate šona riikide eelkäija.
13.–15. sajandil asus riigi territooriumil Suur-Zimbabwe riik. Riigi jõukus tulenes maavaradest (kuld,vask,tina).1450. aasta paiku hülgasid elanikud teadmata põhjustel riigi pealinna ning läksid elama põhjapoolsetele aladele. Kui Euroopa maadeuurijad 19. sajandi keskel Suur-Zimbabwe linna avastasid, ei suutnud nad uskuda, et nii võimsad kiviehitised on kuulunud aafriklastele. Säilinud tornid, müürid ja templid annavad tunnistust linna omaaegse võimsuse kohta.
Uut riiki kutsuti Monomotapaks ehk Makarangaks (Päikeseriik) ning selle õitseaeg oli 15.–17. sajandil. Monomotapa tuntuim kuningas Mutopa valitses 15. sajandi algul. Tema ajal ulatus šonade riigi mõjupiirkond India ookeanini. Peamiselt kauples riik kulla,elevandiluu, loomanahkade ning orjadega. Sisse veeti Araabia maitseaineid, India kangaid ja Hiina portselani.
1880. aastatel hakkas piirkonna vastu huvi tundmaCecil RhodeseBriti Lõuna-Aafrika Kompanii. Rhodes sai ndebele rahva käest kaevandusõiguse aastal 1888 ning seejärel alistas ta šona ja ndebele hõimude riigid. Aastal 1890 sai ta Briti valitsuselt nende maade haldamise ainuõiguse.
Zimbabwe soodsad kliimatingimused meelitasid kohale valgeid koloniste. Aafrika hõimud tõrjuti vähem viljakatesse reservaatidesse. Nii oli eurooplastel oma istanduste tarvis olemas odav tööjõud ning nad hakkasid kasvatama tubakat ja suhkruroogu ning tegelema karjakasvatusega.
1923. aastal lõppes Briti Lõuna-Aafrika Kompanii ainuvalitsemine Rodeesias ning maa jagati piki Zambezi jõge BritiLõuna-Rodeesia (praegune Zimbabwe) krooniasumaaks jaPõhja-Rodeesia (praeguneSambia) protektoraadiks. Lõuna-Rodeesia valgetele anti omavalitsuse õigused.
1953. aastal ühendati mõlemad Rodeesiad ja Njassamaa (praeguneMalawi) Rodeesia ja Njassamaa Föderatsiooniks, mille pealinnaks sai Salisbury. Tekkis liitriik, kus võim kuulus valgele vähemusele. Föderatsioon lagunes 1963. aastal iseseisvust nõudva mustanahalise elanikkonna survel. Ka Lõuna-Rodeesia valged hakkasid nõudma iseseisvust, kuid Suurbritannia valitsus soovis enne garantiid, et kehtestataks enamuse võim.
1965. aastal kuulutas valge vähemuse valitsuse peaministerIan Smith maa ühepoolseltRodeesia nime all iseseisvaks.ÜRO kehtestas seepeale majanduslikud sanktsioonid.
Rodeesia mustanahaline elanikkond alustas Smithi valitsuse vastu relvastatud võitlust. Šona hõimud toetasidZimbabwe Aafrika Rahvusliitu (Z. African National Union, ZANU), mida juhtisRobert Mugabe. Ndebeled toetasid oma hõimupealikkuJoshua Nkomet ja temaZimbabwe Aafrika Rahva Liitu (Z. African People's Union, ZAPU). Aastal 1976 ühendasid need kaks liitu jõud ja moodustasid Isamaarinde (Patriotic Front, PF).
Tänu Lõuna-Aafrika Vabariigi abile sai Rodeesia ÜRO majanduslikest sanktsioonidest mööda hiilida, aga kodusõda kurnas riiki. 1979. aastal loobus Smith peaministrikohast mustanahalise piiskopiAbel Muzorewa kasuks, kuid teised riigid ei pidanud seda piisavaks. Algasid läbirääkimised, mille tulemusel toimusid 1980. aastal valimised. Võitjaks osutus Isamaarinne ja Zimbabwet kui iseseisvat riiki tunnustati rahvusvaheliselt. Valitsusjuhiks sai Robert Mugabe, kes oli aastatel 1988–2017 president.
2009. aastani kehtis riigisdollar (ZWD).Hüperinflatsiooni tõttu loobuti aprillis 2009 oma rahast ja riigis kasutatakse naaberriikide raha, USA dollareid ja eurosid.
Provintside nimed tulenevadMashonalandi jaMatabelelandi jagamisest kolonisatsiooni käigus. Mashonalandi okupeerisBriti Lõuna-Aafrika Kompanii pioneeriüksus ja Matabeleland vallutati Esimese Matabele sõja käigus. See jaotus vastab umbes etnilisele piirile enne koloniseerimist.
Provintsi valitseb provintsikuberner, kelle määrab ametisse president.
Zimbabwe arvukaim rahvus onšonad (82%), kes elavad riigi kesk- ja idaosas. Arvukuselt teine rahvas on lääne- ja lõunapiirkondi asustavadndebeled (17%). Suurim vähemus on valged, keda on vähem kui 1% rahvaarvust. Valged on enamasti inglise päritolu, kuid leidub kabuuride,kreeklaste,portugallaste,prantslaste ja hollandlaste järeltulijaid. Valgete kogukond oli arvukaim 1975. aastal, kui neid oli umbes 278 000 ehk 4,3% rahvastikust. Tänapäeval on neid vähem kui 50 000.
Umbes 75% elanikest on vähemalt osaliselt kristlased[5] ja 24% usub muistsetesse jumalatesse.
2016. aasta andmetel oli 13,5% Zimbabwe elanikest nakatunudHI-viirusega.[7]
