Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Zeus

Allikas: Vikipeedia
Zeusi büst kreeka originaali rooma koopia (4. sajand)
Zeus (Jupiter)Jean Auguste Dominique Ingresi maalil

Zeus (kreeka keeles Zεύς) ehkDias (kreeka keeles Δίας) ('jumalik kuningas') onvanakreeka mütoloogiaspeajumal ningtaeva- jaäikesejumal.

Zeusi müüt

[muuda |muuda lähteteksti]

Zeus oli vanakreeka mütoloogiastitaanideKronose jaRhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadetiKreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.

Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendadeHadese jaPoseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate koduOlümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.

Zeusi kultus

[muuda |muuda lähteteksti]

Zeusi austamine sai alguseMinose kultuuri pärijateltMükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all.Atribuut võisümbol:valitsuskepp,piksenool,kotkas. Talle vastabvanarooma mütoloogias jumalJupiter.

Antiikajasünkretistlikus ettekujutuses seostati teda mitmete teistejumalustega (Amonvanaegiptuse mütoloogias,Tiniaetruski mütoloogias ja võib-olla isegiDyaus Pitarhinduismis).

Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad ontammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetudDodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231–235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid.

Õue keskele astudes nüüd valas ohvrit ta, vaatas taevaste poole ja palvetas – ning isa Zeus teda kuulis: "Zeus, pelasgide kaitsja ja valdijas kauges Dodonas ikka-talvises, seal, kus su ennustustargad on, Sellid, kes ei eal pese jalgu ja puhkavad maaemal paljal!"[1]

Zeusi armukesed ja järglased

[muuda |muuda lähteteksti]

Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana,saatüri või luigena (vaataLeda), vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana (vaataDanae). Tema naineHera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmusHeraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused.

Vaata ka

[muuda |muuda lähteteksti]

Viited

[muuda |muuda lähteteksti]
  1. Homeros, "Ilias", kreeka keelest tõlkinudAugust Annist.Varrak, 2004, lk 257–258

Välislingid

[muuda |muuda lähteteksti]
 Zeus – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
 Zeus – tsitaadid Vikitsitaatides
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Zeus&oldid=6611483"
Kategooria:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp