 | See artikkelvajabtoimetamist.(Veebruar 2020) Palun aitaartiklit toimetada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
 | See artikkelootabkeeletoimetamist.(Detsember 2018) Kui oskad, siis palun aitaartiklit keeleliselt parandada.(Kuidas ja millal see märkus eemaldada?) |
| I. A. Lihhatšovi nimeline Tehas (AMO ZIL) Завод имени И. А. Лихачёва (АМО ЗИЛ) | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | avatud aktsiaselts |
| Asutatud | 2. august1916, Moskva maakond, Venemaa |
| Asutaja | kaubandusfirma Kuznetšov, Rjabušinskie ja K° (vene keeles Кузнецов, Рябушинские и К°) |
| Peakorter | Moskva |
| Tegevuspiirkond | Ida-Euroopa,Kesk- jaPõhja-Aasia |
| Valdkonnad | masinaehitus |
| Tooted | veokid,bussid,sõiduautod |
| Käive | 150 950Vene rubla(2017)[1] |
| Tegevuskasum | –2 553 265 Vene rubla(2017)[1] |
| Puhaskasum | –2 125 238 Vene rubla(2017)[1] |
| Vara | 28 905 165 Vene rubla(2017)[1] |
| Omakapital | 1 213 609 Vene rubla(2017)[1] |
| Omanik | Moskva linna kinnisvaraosakond (64,77%), muud (35,23%) (2017)[2] |
| Töötajaid | 277(2017)[3] |
| Koduleht | www.amo-zil.ru |
Avatud Aktsiaselts I. A. Lihhatšovi nimeline Tehas ehkAMO ZIL (vene keeles Публичное акционерное общество "Завод имени И.А. Лихачёва," АМО ЗИЛ), enne2015. aastat Moskva Aktsiaühing ZIL, või lihtsalt ZIL, onVenemaalMoskvas asuv ettevõte, mis tootis peamiselt veoautosid, busse ja limusiine.
2015. aastast alates toodab ZIL-i limusiine MSC6 AMOZIL.[4]
Tehas asutati 2. augustil1916 (20. juulilJuliuse kalendri järgi)Moskva Automobiiliühingu nime all (vene keeles Автомобильное Московское Общество,АМО) Moskvast lõunasseMoskva jõe lähistele Tjufeleva salusse (vene keeles Тюфелева роща) Moskva maakonnas. Tänapäeval jääb salu koht Danilovski ringkonda Moskva linnas. Esialgu plaaniti tootaFIAT-i 1,5-tonniseid veokeidF-15 litsentsi alusel. Kokku pandiItaaliast ostetud 432 veokit aastal1917, 7791918 ja 1081919. Isetootmisse ei jõudnud veoautooktoobrirevolutsiooni jakodusõja tõttu.30. aprillil1923 muudeti tehase nimi Itaalia kommunistiPietro Ferrero auks (vene keeles Завод АМО имени Пьетро Ферреро). Alles järgmisel aastal,1. novembril1924, alustati esimeste veokiteAMO-F15 tootmist, mida esitleti7. novembril paraadil.1925 sai tehase nimeks Esimene Riiklik Autotehas (vene keeles 1-й Государственный автомобильный завод). Tehast hakkas juhtima1. jaanuarist1927Ivan Lihhatšov, kelle nime kannab tehas1956. aastast alates.Aprillis1929 jõuti kokkuleppele tehase laiendamise osas, et tootaAutocari 2,5-tonniseid mudeleid.[5][6][7]
Rekonstrueeritud tehas avati1. oktoobril1931 ning ühtlasi sai tehasestStalini-nimeline Tehas, lühendatultZIS võiZiS (vene keeles Завод имени Сталина, ЗИС või ЗиС). Mõni nädal hiljem,25. oktoobril alustati sõidukite tootmist (ja esimest kordaNõukogude Liidus) konveieril.26. juulil1933 alustati veokiteZIS-5 jaZIS-6 tootmist. Järgmise kuu21. augustil nõustusNSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu laiendama ZIS-i tehast, et suurendada automudelite valikut. Tegemist oli teise tehase laiendamisega. Uut sõiduautotZIS-101 esitleti valitsusliikmetele29. aprillil1936. Tootmisse jõudis 7-istmeline limusiin3. novembril. Lisaks keskenduti 1936–1941busside, gaasigeneraatorveokite ningpoolroomiksõidukite tootmisele.1937. aastal alustati sadulveokiZIS-10 tootmise organiseerimist, selletaolist veokit toodeti esimest korda Nõukogude Liidus seeriana.[8][9][10]
Suure Isamaasõja ajal,sügisel 1941, plaaniti tehas õhkida sakslaste rinde Moskva alla lähenemise tõttu. Tehas lõpetas sõja esimesel aastal peaaegu kõikide automudelite, välja arvatud veoautoZIS-5 (sõja ajal lihtsustatud variantZIS-5V), gaasigeneraatorveokite japoolroomiksõidukite, tootmise. Sõja tarbeks toodeti ka relvi ja laskemoona ning pandi kokkuUSA-st toodud veokeid. Olenemata käimasolevast sõjast, alustati19. septembril1942 limusiiniZIS-110 prototüübi koostamist.[11][12]
Märtsis1946 alustati kolmanda tehase laiendamist, et lasta tootmisse uued veoautodZIS-150 (1947) jaZIS-151 (1948). Sõjaväe tarbeks jõudsid tootmisse aastal1950soomustransportöörZIS-152 jaamfiibZIS-485. Samal ajal arenesid Nõukogude Liidu jaHiina suhted kohani, kustmaalt aitas NSV LiitHiinat moderniseerida. Sellega kaasnes1953 aastajaanuaris disainiosakonna loomine ZIS-i tehases, et projekteeridaHiina esimest autotehastFAW (hiina keeles 一汽). Tehase esimeseks veoautoks sai veokiZIS-150 baasilJiefang CA-10. NSV Liidu sõjatehnika laiendamiseks organiseeriti7. juulil1954 disainiosakond SKB, et arendada välja sõidukeid raketisüsteemidele. Samal kuul hakati disainima V8-mootoriga veokit.1955 jõudis tootmisse esimene kodumaine kaugsõidubussZIS-127.[11][13][14]
Pärast seda, kuiNikita Hruštšov 1956Jossif Staliniisikukultuse hukka mõistis, muudeti ka tehase nime:Lihhatšovi-nimeline Tehas, lühendatultZIL võiZiL (vene keeles Завод имени Лихачёва, ЗИЛ või ЗиЛ). Nime sai tehas endise direktoriIvan Lihhatšovi järgi26. juunil 1956.Novembris1958 alustati limusiiniZIL-111 tootmist, mida esitletiBrüsselimaailmanäituselExpo '58. Et teha ruumi uute veoautodeZIL-130 (masstootmine1964) jaZIL-131 (1966) tootmiseks, alustati neljandat korda tehase rekonstrueerimist ning viidi busside tootmine üleLiAZ-i tehasesseLikino-Duljovosse1959. aastal.30. märtsil1963 külastas ZIL-i tehastKuubapeaministerFidel Castro, kes oli Nõukogude Liidus ringkäigulNikita Hruštšovi isiklikul kutsel.1967 võttis Nõukogude Liit esimest korda osa XVIII rahvusvahelisest bussinädalastNice's, kus autobuss ZIL-118 Junost võitis mitu auhinda. Vaimustuses oli kaHenry Ford II,Henry Fordi lapselaps, kes soovis bussi litsentsi all toota. Buss seeriatootmisse ei jõudnud.[13][15][16][17]
Aastal1968 valmis sadulveoki ZIL-170V prototüüp, mida hakkas tootmaKamAZ mudeli all5320, mille tehast hakkasid ZIL-i spetsialistid projekteerima1972. aastaoktoobris.13. juulil1971 sai ZIL-ist Tootmisühendus ZIL, PO ZIL (vene keeles Производственным Объединением ЗиЛ), mis koosnes 17. tehasest. Ülejärgmise aasta12. juulil külastasid tehastVietnami poliitikudLê Duẩn jaPhạm Văn Đồng. Aastal1976, kuiKamAZ lasi välja ZIL-i arendatud veoki, oli ZIL ise sellel ajal juba aegunud veokiga ZIL-130.1974 sai valmis esimene diiselmootoriga veoki prototüüp ZIL-169 ning aasta hiljemaugustis jõudis tootmisse 3-teljelineZIL-133G1, mis asetses siiski ZIL-130 baasil. Seega alustati1982 tehase uuendamisega, mis jäi ka viimaseks suuremaks uuenduseks. Allesjaanuaris1986 jõudis tootmisse uus diiselveokZIL-4331. Lisaks asendati vananenud ZIL-130 uuemaZIL-431410-ga. Moderniseeritud mudelitega saavutatud edu jäi lühikeseks, sest kümnendi lõpus hakkas lagunema Nõukogude Liit.1991. aasta17. mail külastas tehastHiina Kommunistliku partei esimeesJiang Zemin, hilisemHiina Rahvavabariigipresident.[18][19]
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist tehase tootmine vähenes paljudeliiduvabariikide iseseisvumise tõttu. Turu muutudes vajati rohkem väiksemaid veokeid, seetõttu hakati1992. aastal välja töötamaZIL-5301.23. septembril 1992 ZIL erastati ning tehasest saiMoskva Aktsiaühing ZIL ehkAMO ZIL (vene keeles Акционерное Московское Общество "ЗИЛ").1993 asutati ühisettevõte Novotruck (vene keeles Новотрак)Caterpillari,PACCAR-i ja AMO ZIL-i vahel.Caterpillariga sõlmiti kokkulepe küttesüsteemide tootmise osas ning järgmisel aastal diiselmootoreite tootmises. Lisaks alustati koostöödPACCAR-iga, et tootaKenworthi veokeid.[20][21]1994. aasta lõpus lõpetatiZIL-431410 (endine ZIL-130) tootmine ning asendati järgmisel aastal väiksema veokigaZIL-5301. Samal ajal Venemaad vaevavmajanduskriis ning firma üha suurenevad võlad viisid AMO ZIL-ipankroti äärele. Samuti ei arenenudUSA firmadega koostöö ning Novotrucki tegevus lõpetati1996.[22] Töötajate arv vähenes 70 000-lt (1991) 25 000-le (1996).[23][24] 1996 võttis Moskva linn probleemides ettevõtte üle Mikrodiniltaktsiaid ostes.[25] 1996 esitleti magamiskohaga sadulveoki ZIL-6404 prototüüpi, aasta enne ZIL-5423 oma, tootmisse veokid ei jõudnud. Kuna välismaa ettevõtete huvi Venemaale investeerida ei vähenenud, otsiti võimalusiDaewoo,[26]Volvo[27] jaRenault'ga[28][29] läbirääkimisteks investeeringute saamiseks. Läbirääkimised tulemusi ei andnud.29. septembril1998 alustati uuesti busside tootmist.[30][31][32][33]
Erinevate välisfirmadega läbirääkimised investeeringuteks jätkusid ka21. sajandil.2005 alustati varuosade tootmistRenault' autodele koostöös Avtoframosega (vene keeles Автофрамос) (2014 alates Renault Venemaa).[34][35]2007 pakutiSaksamaa firmalePorsche sõidukite tootmist AMO ZIL-i tehases.[36] Sõidukite kõrvalt alustati kakellade tootmist:2002 saiTroitse-Sergi suurkloosterSergijev Possadis AMO ZIL-ilt kaks uut kella.[37]2004 oli AMO ZILLäti bussitehaseAMO Plant kaasasutaja. Tehas suleti 2015.[38][39] Lisaks on võlaraskustes ettevõte pidanud plaane kinnisvara müümise osas mitmel korral.[40][41][42]2012 asutasid Moskva linn jaSperbank uue ettevõtte MosavtoZIL (vene keeles МосавтоЗИЛ). Kokkupanemisele on plaanitudRenault' jaFIAT-i sõidukid ZIL-i teheases.[43][44][45][46] Olenemata kõikidest pingutustest ettevõtte majanduslikku olukorda parandada, lahkus 2012. aastajuulis konveierilt viimane veokZIL-432930. Suurem osa tehase maa-alast läks kinnisvara arendamiseks.[47] 88 aasta vältel (1924–2012) tootis tehas kokku 7 858 200 veoautot, 39 534 bussi ja 11 456 luksusautot.[33][48][49]
2014. aastal ostis grupp ettevõtjaid AMO ZIL-i varasid, et kokku panna ZIL-i limusiine. Firma nimeks on MSC6 AMOZIL (vene keeles Механосборочный цех №6, МСЦ6 АМОЗИЛ; Mehaaniline Koostetsehh nr 6). Autosid koostatakse AMO ZIL-i renditud töökojas number 6 2015. aastast alates.[4][50] 2014 asutati endiste tööliste poolt firma Osaühing ZIL (vene keeles ООО "ЗИЛ") all veokite tootmist tootmisest üle jäänud osadest. Veokeid koostati samuti AMO ZIL-i töökojas. Viimaseks veokiks jäiZIL-43276T2016. aastaseptembris.[51][52][53]
Tehas tootis peamiselt veokeid ja busse. Esimene tehases toodetud veoauto valmis 1924 ning viimane 2012, kuigi veokeid toodeti Osaühingu ZIL nime all edasi käsitööna. Viimane ZIL veoauto valmis 2016. aastal. 1927 valmis esimene buss, kuid tootmine viidi üleLiAZ-i tehasesse 1959, mis taastati 1998. Lisaks eelnevatele toodeti ka limusiine Nõukogude Liidu ning hilisema Venemaa tähtsamate isikute ja paraadide jaoks. 2002–2009 ei toodetud mitte ühtegi autot. ZIL-i limusiine toodab ettevõte MSC6 AMOZIL 2015. aastast alates. 88 aasta vältel (1924–2012) tootis tehas kokku 7 858 200 veoautot, 39 534 bussi ja 11 456 luksusautot.
| Aasta | Veokid | Bussid | Autod |
|---|---|---|---|
| 1924 | 10 | – | – |
| 1930 | 3180 | 47 | – |
| 1940 | 55 928 | 1209 | 200 |
| 1950 | 100 488 | 721 | 302 |
| 1960 | 122 998 | 779 | 15 |
| 1970 | 155 964 | – | 12 |
| 1980 | 205 859 | – | 23 |
| 1990 | 184 151 | – | 20 |
| 2000 | 22 476 | 779 | 1 |
| 2010 | 1335 | 5 | 4 |
| 2012 | 969 | – | – |
1951–1959 toodeti jalgratast V-110 Progress (vene keeles В-110 "Прогресс"), mida toodeti mitmes tehases üle Nõukogude Liidu. Kokku valmistas tehas Moskvas 3 242 953 jalgratast.[60]
.jpg)
Esimeseks külmkapi mudeliks oli DH-2 ZIS-Moskva (1951–1960). Külmkapil olid temparatuuri hoidmisega probleemid ning kapp vajas palju metalli, mis tegi tootmise palju aega nõudvaks. Samuti polnud ZIS-i tehasel külmkappide toomisega varasemat kogemust. Teine mudel, KH-240 ZIL-Moskva (1960–1969), oli suurema mahutavusega, kuid vajas samuti palju metalli. 30% KH-240 toodangust läks ekspordiks. Modernse välimusega kolmas külmkapp ZIL-62 (1969–1976) jäi siiski teistele Nõukogude Liidu külmkappidele, nagu Minsk ja Oka, alla. Alternatiivid suutsid seinapaksust vähendada, kasutada paremaidJaapani kompressoreid ning olid lihtsamini toodetavad. Nõudluse vähenemise tõttu alustati kolme kambri ja 400 l mahutavusega külmkapi väljatöötamist, mida vähendati ühe kambrini tootmisvõimekuse tõttu. Seega jõudis konveierile külmkapp ZIL-63 (1976–1988), mille suure nõudluse tõttu pikendati tootmist paarilt aastalt 12 aastani. Kõrgema külmkappide kategooria nõudmiste muutumise tõttu alustati uuendatud kapi ZIL-64 (1988–2000) tootmist. Vasteks kahe uksega külmkappidele, nagu Minsk-Atlant ja Birjusa, tuldi välja kolmeukselise ZIL-65 mudeliga, mida toodeti ainult mõnikümmend. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist võtsid importtooted Venemaa toodete turu üle. 1951–2000 toodeti kokku 5 498 366 külmkappi.[60][61]
{{cite web}}:|archive-url= nõuab pealkirja (juhend);|trans-title= nõuab parameetrit|title= või|script-title= (juhend){{cite web}}:|archive-url= nõuab pealkirja (juhend);|trans-title= nõuab parameetrit|title= või|script-title= (juhend){{cite web}}:|archive-url= nõuab pealkirja (juhend);|trans-title= nõuab parameetrit|title= või|script-title= (juhend){{cite web}}:|archive-url= nõuab pealkirja (juhend);|trans-title= nõuab parameetrit|title= või|script-title= (juhend){{cite web}}:|archive-url= nõuab pealkirja (juhend);|trans-title= nõuab parameetrit|title= või|script-title= (juhend){{cite web}}:|archive-url= nõuab pealkirja (juhend);|trans-title= nõuab parameetrit|title= või|script-title= (juhend){{cite web}}:|archive-url= nõuab pealkirja (juhend);|trans-title= nõuab parameetrit|title= või|script-title= (juhend){{cite web}}:|archive-url= nõuab pealkirja (juhend);|trans-title= nõuab parameetrit|title= või|script-title= (juhend){{cite web}}:|archive-url= nõuab pealkirja (juhend);|trans-title= nõuab parameetrit|title= või|script-title= (juhend){{cite web}}:|archive-url= nõuab pealkirja (juhend);|trans-title= nõuab parameetrit|title= või|script-title= (juhend){{cite web}}:|archive-url= nõuab pealkirja (juhend);|trans-title= nõuab parameetrit|title= või|script-title= (juhend){{cite web}}:|archive-url= nõuab pealkirja (juhend);|trans-title= nõuab parameetrit|title= või|script-title= (juhend){{cite web}}:puuduv või tühi pealkiri:|title= (juhend){{cite web}}:|archive-url= nõuab pealkirja (juhend);|trans-title= nõuab parameetrit|title= või|script-title= (juhend){{cite web}}:|archive-url= nõuab pealkirja (juhend);|trans-title= nõuab parameetrit|title= või|script-title= (juhend) | Pildid, videod ja helifailid Commonsis:ZIL |