Xenophon (kreeka keeles Ξενοφῶν) (umbes 430 eKrAteena –354 eKrKorintos) olivanakreeka ajaloolane ja kirjanik.[1]
Poliitiliselt mõjutasid tedaSparta-sõbralikudaristokraadid, kes ei tunnustanud Ateenademokraatiat. Ta polnud rahul Ateena poliitilise arenguga ja võttispalgasõdurina osaKyros Noorema sõjaretkestPärsia kuningaArtaxerxes II vastu (401 eKr). Kui Kyros samal aastalKynaxa lähedal lüüa sai, juhtis Xenophon Kyrose sõjaväes teeninud Kreeka palgasõduridTraakiasse.[1]
Seejärel otsis Xenophon võimalust toetada Spartat ja võitlesKorintose sõjas (395–386 eKr) Sparta poolel. Xenophon imetlesSparta kuningatAgesilaos II-t, võttis tema relvakaaslasena394 eKr osa sõjast Ateena liitlaseTeeba vastu ja osalesKoroneia lahingus. Selle eest pagendati Xenophon Ateenast.[1]
Hiljem elas taOlümpia lähedalSkilluse juures asuvasvillas, mille spartalased olid talle andnud kompensatsiooniks selle eest, et Ateenas temakinnisvara konfiskeeriti. Seal kirjutas ta teoseidajaloost,poliitikast, filosoofiast,majandusest ja muudel teemadel.
370 eKr hõivasidElise elanikud Skilluse ja Xenophon põgenesKorintosesse, kus talle antiamnestia. Viisteist aastat hiljem suri ta seal.[1]
Memuaarteos "Anabasis" ("Sõjaretk") kujutab Kyros Noorema retke ning umbes 10 000 Kreeka palgasõduri naasmistMusta mere äärde. Autor on liialdavalt esile tõstnud omaenese teeneid, kuid kirjeldanud kaVäike-Aasia jaTaga-Kaukaasia geograafiat ja etnograafiat.[1]
"Hellenika" ("Kreeka ajalugu") käsitleb sündmusi aastatel411–362 eKr, kuniMantineia lahinguni. See teos ei oleThukydidese ajalooteose jätk. Xenophon pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Ateena vaenlasena vaikis ta täiesti maha olulisi Ateena ajaloo sündmusi, näiteksAteena II mereliidu asutamise. Selle asemel keskendus ta vähetähtsatele sündmustele ja ülistas Sparta osaKreeka poliitikas.[1]
Ajaloolis-pedagoogiline romaan "Kyrupaideia" ("Kyrose kasvatus") jutustab Xenophoni valitsejaideaali Kyros II elust ja surmast.
Xenophon oliSokratese õpilane, kuid tegelikultfilosoofiast ei huvitunud.[1]
Mitu tema teost räägib Sokratesest. Tähtsaim neist on "Apomnemoneumata" ("Mälestusi Sokratesest"). See sisaldab kujuka pildi Sokratesest inimesest, kodanikust ja meisterlikust õpetajast. Teos käsitleb ka Sokratese õpetamismeetodit.[1]
Xenophoni hinnati tema lihtsa ja selge stiili tõttu.
