See artikkel räägib Inglismaa kuningast ja Madalmaade asehaldurist, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata artiklit:William III (täpsustus), Madalmaade kodanliku revolutsiooni juhi kohta vaata artiklit:Oranje Willem
Oranje William osales sõdades Prantsuse kuningaLouis XIV-ga,Prantsuse-Hollandi 1672–1678 sõjas ningHollandi riigihoidjana osanaÜheksa-aastasest sõjast, kui Iirimaal ja Šotimaal toimus sõda Inglismaa ja Šotimaa kuninga (1685–1688/1689)James II ja Williami vahel. William ületas 1688. aasta novembrisPõhjamere jaLa Manche'i väina suure laevastikuga, mis maabusTorbays. Pärast vaid kaht väikest kokkupõrget armeede vahel ning katoliiklusevastaseid mässe mitmes linnas varises Jamesi võim kokku, suuresti kuninga otsustusvõimetuse mõjul. Siiski järgnesid sellele pikaajalineWilliami sõda Iirimaal jaDundee ülestõus Šotimaal.[1] Pärast Jamesi vägede lüüasaamistReadingi lahingus 9. detsembril 1688 põgenesid James ja ta naine riigist. James naasis siiski veel kaheks nädalaks Londonisse, misjärel lahkus lõplikult Prantsusmaale. Ähvardades oma väed tagasi Hollandisse viia, veenis William 1689. aasta veebruaris uut parlamenti kuulutama tema ja ta naise koos valitsevaiks monarhideks.
Kuulsa revolutsiooni ehk 1688. aasta revolutsiooniga, kui1688. aastalSuurbritannias toimus parlamentlikriigipööre, mille tulemusena tõugati troonilt viimaneStuartite soostkuningas,katoliiklaneJames II (Šoti kuningana James VII) ning Inglise kuningakroon läksHollandi päritolugaprotestantliku valitsejapaari, William III (Oranje Willem) ja James II tütreMary II kätte.Oranje Willem oli Inglismaa ja Iirimaa kuningas alates13. veebruarist1689 William III nimega ningŠotimaa kuningas William II nimega alates11. aprillist 1689 kuni oma surmani, aastatel 1689–1694 koosMary II-ga. Võimuvahetus lõpetas 17. sajandilInglise-Hollandi sõdades tehtud Inglismaa katsed allutadaHollandi Vabariik endale sõjalise jõuga. Revolutsioonile järgnenud majandussidemete tihenemine ning Inglise ja Hollandi laevastike sõjaline koostöö viisid Inglismaa rolli maailma kaubanduses Hollandist ette.
Euroopa kolonistide alad Põhja-Ameerika idarannikul. 17. sajandil
↑Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa olid toona küll juba ühise kuninga valitsuse all, kuid teoreetiliselt endistviisi eraldi kuningriigid, millest igal oli oma parlament. Tegelikult oli Iiri parlament 1494. aastal vastuvõetudPoyningi seadusest saati täielikult Westminsteri kontrolli all, ent Šotimaa püsis teatud määral iseseisvana.
