Movatterモバイル変換


[0]ホーム

URL:


Mine sisu juurde
Vikipeedia
Otsing

Weser

Allikas: Vikipeedia
Artiklis puuduvadviited.(Jaanuar 2019)
Palun aitaartiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.
Weseri hüdrograaf
Weser Bad Oeynhauseni juures
Weseri valgla

Weser onjõgi Loode-Saksamaal. MoodustudesHannoversch MündenisFulda jaWerra jõe ühinemisel, voolab see läbiAlam-Saksimaa, jõuab siis hansalinnBremenisse (vaata:Hansa Liit), enne kui 50 km kaugemal põhjasBremerhaveni juuresPõhjamerre suubub. Vastas(lääne)kaldalButjadingeni poolsaare jalamil onNordenhami linn; seega jõesuu on Alam-Saksimaal. Weseri kogupikkus on 452 km. Koos lisajõe Werraga, mis algabTüüringist, on selle pikkus 744 km. Valgla suurus on 46 306 km². Weseri vasakpoolsed lisajõed onDiemel,Emmer,Werre,Große Aue,Hunte. Parempoolsed lisajõed onAller jaLesum.

Etümoloogia

[muuda |muuda lähteteksti]

Keeleliselt pärinevad mõlema jõe, Weseri ja Werra nimed samast allikast, eristumine tulenes vanast keelepiiristülem- jaalamsaksa keele vahel, mis puudutas Hannoversch Mündeni piirkonda.

Weseri nimi vastab teiste jõgede nimedele, naguWear Inglismaal jaWisła Poolas, mis kõik on lõppkokkuvõttes tuletatud tüvest *weis- "voolama", mis on andnud vanainglise/vanafriisiwāse 'pori, muda', vanapõhjalaveisa 'lima, seisev lomp', hollandiwaas 'somp; vesine maa' (vaataWaasland), vanasaksiwaso 'märg maa, muda', vanaülemsaksawasal 'vihm, sadu' ja prantsusevase 'pori, kõnts'.

Kulg

[muuda |muuda lähteteksti]

Weseri jõgi on pikim jõgi, mille kulg jõuab mereni ja asub täielikult Saksamaa territooriumil.

Jõe ülemjooks viib läbi künkliku piirkonnaWeserberglandi. See ulatub Fulda ja Werra ühinemiskohastPorta Westfalicani, kus see voolab kahe mäeaheliku,Wiehengebirge (läänes) ja Weserberglandi (idas) vahel läbi kuristiku.

Mindeni ja Põhjamere vahel on inimesed jõe suurestikanaliseerinud, võimaldades laevadel kuni 1200 t sellel navigeerida. Kaheksa hüdroelektrijaama tammi seisab sellel pikkusel. Jõgi onKüstenkanali kaudu ühendatudDortmund-Ems-Kanaliga ning veel üks kanal ühendab selleBremerhavenisElbe jõega. Suurt veehoidlatEderi jõel, Fulda peamisel lisajõel, kasutatakse veetaseme reguleerimiseks Weseril, et tagada aasta läbi piisav sügavus laevaliiklusele. 1914. aastal ehitatud tammipommitati ja kahjustati tõsiselt Briti lennuväe poolt 1943. aasta mais, põhjustades raskeid purustusi ja umbes 70 surma allavoolu, kuid ehitati nelja kuuga taas üles. Alates 2013. aastast pakubEdersee veehoidla, mis on suur suvekeskus, märkimisväärset hüdroenergiat.

Alte Weseri tuletorn
  • "Ülem-Weser", tegelikult kesklõik Werra ja Fulda ülemjooksude ja madaliku vahel
    "Ülem-Weser", tegelikult kesklõik Werra ja Fulda ülemjooksude ja madaliku vahel
  • Kesk-Saksa kanali / Weseri jõe lüüs Mindenis, 1977
    Kesk-Saksa kanali / Weseri jõe lüüs Mindenis, 1977
  • Vaade põhja, Weseri jõele ja maanteesillale Mindenis
    Vaade põhja, Weseri jõele ja maanteesillale Mindenis
  • Vaade lõunasse, Weseri jõele maanteesillalt Mindenis, 1977
    Vaade lõunasse, Weseri jõele maanteesillalt Mindenis, 1977

Weser suubub PõhjamerreSaksa lahe lõunaosas. Põhjameres jaguneb see kaheks haruks, mis kujutavad iidset jõesängiviimase jääaja lõpul. Neid kutsutakse Alte Weser ('vana Weser') ja Neue Weser ('uus Weser'). Need kujutavad endast suuri veeteid laevadele, mis suunduvad Bremerhaveni,Nordenhami jaBremeni sadamatesse.Alte Weseri tuletorn tähistab Weseri põhjapoolseimat punkti. See tuletorn asendas ajaloolise ja kuulsaRoter Sandi tuletorni 1964. aastal.

Lisajõed

[muuda |muuda lähteteksti]

Weseri suurim lisajõgi onAller, mis ühineb Bremenist lõunas. Weseri ja Werra lisajõed (lähtest suudmeni) on:

Loendi laad:

  • Loetletud suudmest alates, kuid pooled voolusuuna suhtes
  • Kaugused ("km …") hüdrograafilisest piirist mere suunas
    • "II", "III" ja "IV" tähistavad lisajõgede järku Weseri jne suhtes
  • Pärast nimesid on antud pikkused ja valglad.
  • Pikema kestvusega pikkused on antud kaldkriipsu taga, pikkused sisaldavad teise nimega ülemjooksu liitega "või"
Weser ja selle lisajõed sinisega, muud jõed halliga

Loend:

  • km 19, parem:Geeste (Bremerhavenis), 42,5 km, 338 km²
  • km 33, parem:Lune, 43 km, 383 km²
  • km 35,9, parem:Drepte, 37,6 km, 101 km²
  • km 52,8, vasak:Hunte, 189 km, 2785 km²
  • km 67,6, parem:Lesum, 9,9 või 131,5, 2188 km²
    • II: km 9,9, paremHamme, 48,5 km, 549 km²
    • ↑ :Wümme, 118 / 120, 1585 km²
  • km 72,5, vasak:Ochtum, 25,6 või 45 km, 917 km²
    • II: km 25,6: vasakHache, 33 km, 118 km²
  • km 125,6, parem:Aller, 260 km, 15 744 km²
    • II: km 63,6, vasak:Leine, 278 km, 5617 km², tugevam kui Aller eespool
      • III: km 112,7, parem:Innerste, 99,7 km, 1264 km²
      • III: km 192,8, parem:Rhume, 44 km, 1193 km², tugevam kui Leine eespool
      • IV: km 15,6, parem:Oder (Harz), 56 km, 385 km², Alleri süsteemi tugevaima veetee peavesi
    • II: km 97,3, parem:Örtze, 62 / 70 km, 760 km²
    • II: km 140,7, vasak:Oker, 218 km, 1822 km², tugevam kui jõgi Aller eespool
  • km 184,6, parem: Steinhuder Meerbach
  • km 188,7, vasak:Große Aue, 84,5 km, 1522 km²
  • km 261,3, vasak:Werre, 71,9 km, 1485 km²
    • II: km 12,7, vasak:Else, 34,6 km, 416 km²,Hase haru, kuid suurem osa voolabEmsi
  • km 287,7, vasak:Exter, 26,1 km, 109 km²
  • km 323,3, vasak:Emmer, 61,8 km, 535 km²
  • km 387,5, vasak:Nethe, 50,4 km, 460 km²
  • km 406,5, vasak:Diemel, 110,5 km, 1762 km²
  • km 451,5, vasak:Fulda, 220,4 km, 6947 km²
    • II: km 45,3, vasak:Eder, 176,1 km, 3361 km², Weseri süsteemi tugevaima veetee peavesi
      • III: km 17,1, vasak:Schwalm, 97,1 km, 1299 km²
      • ↑ III: km 49,4–70,5:Edersee veehoidla
    • II: 120,1, parem:Haune, 66,5 km, 500 km²
  • ↑ main stream above km 451,5:Werra, 299,6 km, 5497 km²
  • km 566,5, righht:Hörsel, 55,2 või 64,3, 784 km²
    • km 9,8, parem:Nesse, 54,5 km, 426 km²
  • km 513,1, vasak:Ulster, 57,2 km, 421 km²
  • km 604,4, parem:Schleuse, 34,2 km, 283 km²

Märkimisväärsed linnad

[muuda |muuda lähteteksti]

Linnad Weseri ääres Werra ja Fulda ühinemiskohast suudmeni onHann. Münden,Beverungen,Höxter,Holzminden,Bodenwerder,Hameln,Hessisch Oldendorf,Rinteln,Vlotho,Bad Oeynhausen,Porta Westfalica, Minden,Petershagen,Nienburg,Achim,Bremen,Brake, Nordenham, Bremerhaven.

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Weser&oldid=6693103"
Kategooriad:
Peidetud kategooriad:

[8]ページ先頭

©2009-2025 Movatter.jp