Wellingtonis on merelineparaskliima. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur on +31,1 °C, madalaim –1,9 °C. Talvel puhuvad vahel lõunatuuled, mis suurendavad külmatunnet. Mäenõlvul asuvais eeslinnades esineb talvel aeg-ajaltöökülma,17. juulil1995 sadas Wellingtonis isegilund.
Aasta keskmine sademete hulk on 1249 mm. Kõige sajusemad kuud onjuuni (147 mm) jajuuli (136 mm), kõige kuivemadveebruar (62 mm) jajaanuar (72 mm).
Päikesepaiste keskmine kestus aastas on 2065 tundi. Kõige päikesepaistelisemad kuud on jaanuar (246 tundi) jadetsember (226 tundi), kõige vähem paistab päikest juunis (98 tundi) ja juulis (117 tundi).
Enne eurooplaste sisserännet elasid piirkonnasmaoorid, kes kutsusid piirkondaTe Upoko o te Ika a Maui. Eurooplaste asustus algas1839. Linn nimetatiWaterloo lahingu võitjaArthur Wellesley järgi, kes oli tuntud kuiWellingtoni hertsog.1865 sai Wellington Uus-Meremaa pealinnaks.1907 sai Wellingtonist Uus-Meremaadominiooni pealinn.
Wellington asub isegi Uus-Meremaa mõistes seismiliselt aktiivses paigas. Suur geoloogiline rike jookseb otse linna keskelt läbi ja just rikete ääres onmaavärinad kõige tugevamad. Linlased, eriti kõrghoonete elanikud, täheldavad enamasti igal aastal mitut maavärinat.
1848. ja1855. aastal sai linnmaavärinais tugevasti kannatada. 1855. aasta maavärinamagnituud oli 8,2. Maapind liikus maavärinaga vertikaalselt mitu meetrit. Näitekssadamas tõusis maapind niivõrd, et seda ei saanud enam sadamana kasutada ja endine merepõhi paljandus kohati mõõna ajal. See sadama osa täideti pinnasega ja praegu asub seal Wellingtoni ärirajoon. Lambton Quay (Lambtoni kai) tänav asub merest 100–200 m kaugusel ning selle kõnniteele on märgitud1840. aasta rannajoon, näitamaks, mil määral on vahepeal maapind tõusnud ja kui palju on merelt maad juurde võidetud.
Turism on Wellingtoni majanduse tähtis osa. Siseturiste Uus-Meremaalt käib aastas ligikaudu 3,6 miljonit.[3] Välisturiste käib Wellingtonis aastas umbes 540 000 ja nad kulutavad seal 436 miljonitUSA dollarit. Kõige rohkem välisturiste tulebAustraaliast.[3]
Wellingtonil onrongiühendusAucklandi ja paljude teistePõhjasaare linnadega. Viimaseil aastail on kaalutud rongiliikluse lõpetamist, sest reisijaid on nii vähe, et see ei tasu end ära.
Wellingtonis tehakseühistranspordiga aastas umbes 35 miljonit reisi ehk enam kui 70 reisi ühe elaniku kohta.[5] Wellingtonil on raudteevõrk, mida teenindab 147rongi, ja bussiliiklus, mida teenindab 470bussi 108 liinil.[6]
Wellingtonis on üheksatrollibussiliini. Wellington on koguOkeaania ainus linn, kus on trolliliiklus säilinud.
